Wednesday, October 19, 2011

Ford Telstar

Kolmapäev kell 23.36

Homne päev on siis make it or brake it. (kas tuleb õnnestumine või läbikukkumine, Maimu see tõlge oli Sulle mõeldud)
Päev algas nagu iga tavaline Austraalias veedetud esmaspäev, teisipäev, kolmapäev, neljapäev ja reede. Seadsime sammud tööbyroo suunas. Erinevalt eelmistest päevadest oli seekord meil teadmine, et tööpakkumine on olemas, tingimused olid veel selgest pildist puudu. Tüüpiliste meeleheitlike eestlastena laekusime sinna 10 minutit enne kokkulepitud aega. Ootasime, ja kui sissekutsuti, siis saime olla tähsad inimesed, sest sheff teatas, et täna igasuguseid jutule ei võeta, ainult eelneva kokkuleppe alusel. Nii mõnigi pidi minema minema. Kokku vajati selles tööpakkumises 7 inimest ja 3 brigaadi. 3 eestlasega oli üks punt, prantslane ja sakslane teine ja siis meie 2kesi kolmas. Töö toimub viinamarja istanduses, täpsemaid ülesandeid ei ole meile räägitud, mainiti et tuleb taimedele toeks olevaid traate pingutada.
Meie töö otsimisest sai hoobilt auto otsimise missioon. Anissa ütles, et sebige auto ja töö on teie! Midagi muud üle ei jäänud, kuna lubasime, et leiame, siis ei saa tagasi enam astuda.
Läksime hostelisse tagasi, teepeal olevate öömajade informatsiooni tahvlid said üle vaadatud, ei miskit kasulikku. Hostelis viskasime päikesekätte sooja (varjus oli jahe) ja panime aadressi perth.gumtree.com.au aadressi refreshima (vanaema, pidevalt uuendasime seda) ja ootasime ja analüüsisime. Mingi poole 14 alates kuni kella 16.ni teostasime oma vaatlust, kui Anty leidis sobivas hinnaklassis liikuva auto. Hinnaks oli 950 dollarit ja autoks Ford Telstar. Kui hakkasime telefoni numbrit otsima, siis sellel hetkel kadus internet ära, Füürerist sakslane midagi häkkis. Tundus, et saatus tahab meile näidata, see pole õige auto. Aga mingi 10 minutipärast sai interneti levi jälle toimima ja leppisime aja kokku, et läheme vaatama. Bussiga sinna ja täpselt päikeseloojangu ajaks India ookeani äärde, päike loojuski lõpuks sinna sisse, veider. Minul isiklikult ei olnud aega seda ilu nautida, tuli taltsutada Fordi ja ukerdada Austraalia liikluses, mis ilmselgelt on ühele briti kolooniale kohaselt vasakpoolse liiklusega. Seda, et me esimest korda sellises liikluses oleme, ei hakanud auto müüjale mainima, ei tundunud oluline informatsioon. Tegime tiiru, ühe otsa sõitsin mina ja tagasi tuli Anty, julgustamiseks ma mainisin Talle, et parem on kellegi teise autoga esimesed katsetused teha, kui oma autoga hakata proovima. Ega Ta midagi vastu ei öelnud, istus rooli ja sõitis. Sai hakkama küll. Ma ju istun arvuti taga praegu. Tegime diili ära, et tuleme homme rahaga tagasi. 900 kohalikku jäi hinnaks. Loodame, et saame homseks Kaire poolt laenatud sularaha oma Austraali pangakontole, selle eest Talle suur tänu ;). Siit ka teadmine, et kui Ausi tulla, siis tuleb sularahaga tulla ja maksta võimalikult paljudes kohtades, kui saab, oma deebetkaardiga.
Eile õhtul tuli üks eestlane siia hostelisse. Ta siin veetis 3 nädalat tagasi oma aega blogi: wolfaway.wordpress.com. nimeks Karel ja Põltsust pärit. Rääkis, et Ta praegu töötab samas paigas ja sama tööga, mida meile lubati. Ütles, et töö pole hull, toimub iga ilmaga, töötunnid on heitlikud kuid kokkuvõttes pole miskit raketiteadust. Ta ise tuli oma tydrukule lennukipeale vastu ja põrutas kohe järgmine päev tagasi Margaret Riverisse. Aga vahetasime muljeid ja asjalik inimene on, usun et trehvame veel. Joko ka aitas oma teadmistega, mida tema arvates tuleks jälgida REGO oleks võimalikult kaua ja et oleks WA numbrimärgid. Olid küll. 
Nüüdseks on meid peetud: inglasteks, prantslasteks, soomlasteks, minult uuritud et kas olen kohalik ja mõni isegi on arvanud, et me oleme eestlased. Tegelt kui jälgida, tunneb eestlasi ära küll, ilmselgelt mitte kõiki aga siiski :)
Aaaa, ja kui olime tööbyroos siis saime oma silmaga näha, kui andekad on pilukad inglisekeelega.
Situatsioon: büroo üks on kinni. Uksel ripub 2 silti “closed”(suletud) Üks punaselt ja teine mustalt.
Tegelased: tööbüroo juht ja asiaadist noormees.
Büroo juhataja räägib 7 inimesega, kelle Ta isiklikult on kohale kutsunud. Sisse astub asiaat.
Büroo juhataja:”me oleme täna suletud, aga tule homme tagasi, siis me saame rääkida.” Asiaat tähtsa näga hakkab endapoolt lahti jäetud ust kinnipanema ja vaatab silmadega omale istumis kohta. Büroo juhataja:”hei, jajah, ma räägin sinuga, täna me oleme suletud!” Asiaat noogutab selliselt, nagu oleks arusaanud ja tõmbab ukse lõplkult kinni ja tuleb lähemale. Büroo juhataja põhimõtteliselt ütleb Talle, et loe mu huultelt, tõmba minema siit! (ilmselgelt ikkagi viisakamalt) aga lõpuks on informatsioon adressaadini jõudnud ja ta lahkub.
Homsed kriitilised punktid:
  1. Kas raha jõuab meie kontoöe enne 11.00.
  2. Kas auto broneering kehtib.
  3. Kas me jõuame elusalt 13 kilomeetri kauguselt tagasi kesklinna.
  4. Kas me saame lubatud töökohad.
  5. Kas auto elab meie kasutuses oleku aja üle.
Kui kõik vastused on JAH sis on great success (õnnestumine) kui mõni vastus on eitav, peame tegema omad järeldused.

Looks valin Adele suurepärase loo remixi. Eile juhuslikult leidsin selle internetist. Adele lugudele on tehtud palju töötlusi, aga sellele loole ma ei otsisin, aga enne eilset ei olnud seda õiget leidnud. Siin ta on. Minule väga meeldib, loodan et kellelegi veel. Nädalalõpp on lähenemas!

3 comments:

  1. Mulle meeldib blogipidaja muusikamaitse :)
    Ja lahe on lugeda ka seda esimest enthusiasmi, tglt kardan et see blogi varsti enam nii igapäevaseks lugemiseks ei saa, kui juba rohkem kohanete.
    Aga tuult ... kottidesse :P :D

    Terv

    Marko @ Eire

    ReplyDelete
  2. teemakohane lugu on ikka see --- http://www.youtube.com/watch?v=R2UUF_esWXE

    ReplyDelete
  3. väga hea et meeldib muusika :) Esialgne plaan oli blogitada korra nädalas. Aga praegu on rohkem vaba aega käes, pidevalt muutub olukord ja kuna lubasin jagada infot siis proovin anda endast parima.

    ReplyDelete