Chalice: “kui süda on suur, siis on vahemaad väikesed.”

Tänane päeva plaanide rikkuja oli ilm. Eelmisel päeval tehtud suurejoonelised plaanid "halli kõuega" randa minna jäid ära. Esialgne start linna lükkus kella 11.00->13.00 peale. Saime Kiara`ga postimaja juures kokku ja mõtlesime plaanid välja. Esialgu organiseeris Kiara endale kohvi. Siis vaatasime Perthi kultuurikalendri üle ja otsustasime, et käime ära muuseumis ära. Enne aga võiks midagi söödavat vaadata. Kuna meie ei olnud fish&chipse söönud, arvasime, et oleks hea idee neid proovida. Kõige pealt tuli otsida söökla, mis seda meile pakuks. Northbridge piirkonna kammisime läbi aga ei midagi. Kui olime juba nõus kebabiga leppima, siis sellessamas kohas leidsime ka meid huvitava roa. Mingit elamust ei pakkunud, Kaire küll püüdis lohutada, et originaal on ajalehte pakitud ja pannakse juurde ka hernepüreed ja spets kastmeid, aga kui lugeja suudab ette kujutada friikartuleid paneeritud valge kala kõrvale, siis täpselt selline söök see ongi. Teel kultuuri otsima leidsime tänavakividelt telefoni aku, meeter eemal telefoni tagumine kaas, meeter vasakule klaviatuur ja sealt edasi ka puruks visatud telefon. Nokia E71 oli mark.

Nokia E71

Kiire analüüs, isegi sim kaardi oli inimene sisse jätnud. Revideerimise käigus selgus et mälukaart sobis täpselt Vaske poisi antud telefoni. Aitäh lahke võõras, tuunisin om telefoni mälu 2gb võrra. 

Muuseum oleks võinud olla suurem, aga tegelt ei oleks jõudnudki (viitsinud) rohkem uurida. Valikus olid Austraalia asjad läbi aegade, maakera loomise teema, maakera erinevad ained, kosmosekivid (katsuda sai kaa), valgemehe “vallutused” rohelisel mandril ja siis olid veel loomatopised ja dinosauruste skeletid. Nägime känguruud, st. oskan looduses teda eristada ja sai katsuda, kuidas tema karv tundub. 

Kuna vihma sadas, siis läksime hostelisse ära. Siin veel vaatasin meie reisi üle ja autoalla vaadates ei olnud tekkinud mingeid loike, ei täheldanud küll midagi eriskummalist. Loodan et ei juhtunud sedasi, et kõik jooksis korraga välja ja kuivas kiiresti ära. Homme saame teada.

See saab olema meie reisi esimesed kilomeetrid

Täna liikudes linnapoole peatus meie ees üks punane auto. Juudi näoga 50 aastane mees istus sees, aken lahti:

Mees: “Are You Estonians?”  (olete eestlased?)

“eem...yes” (jah)

“I know I can recognise Estonians!” (ma tunnen eestlased kohe ära)

Põhimõtteliselt Ta pakkus meile tööd, töiduaine tööstuses pakkijatena. Et Tal pidi juba nii mõngi eestlane töötama. Ma uurisin, et kas Ta sõidabki autoga mööda linna ja otsib eestlasi? Kuigi otseselt ta seda omaks ei võtnud, siis just sellisele käitumisele olime meie tunnistajateks.

Tänase muusika valikul on süü Tim Bergil, Tarmo Kosel ja Kaija Mooril. Igaüks teab oma rolli ;)