Ford Telstar PILDID

Reede kell 00.16

Põhimõtteliselt praegu võiksime olla nagu see neegripoiss (eestikeeles on see poliitiliselt jumalast korrektne väljend) selles videos.

Auto seisab ukse ees, job sheet on kotis ja teoreetiliselt kukkus meile 2 vaba päeva sülle. Ainult homme tuleb ühest pangast kell 12.00 ära käia ja siis postkontoris on vaja auto paberid korda ajada.

Tänane (eilne) päev oli päris hea, viiest eesmärgist toimisid 4. Aga kuna on head inimesed ümber, siis saime korda, jällegi peame suurelt tänama Kairet. Kella 11.00 ei olnud eelmisel päeval saadetud raha meie kontol. Mingi veider teema, millesse ei hakka publikut praegu süvendama. Aga igatahes oli Kaire valmis ennast voodist üles ajama ja meile ATM(rahaautomaat) sularaha andma. Kui raha oli käes, siis kiiresti bussile ja jõudsime 45 minutit hiljem kohale.

Kuna võtsime ühendust ka automüüjaga, siis polnud sellest suurt probleemi. Õnneks oli auto veel olemas ja tegime paberid korda ja tõime rannast auto koju (niipalju kui ühte hostelit koduks tohib nimetada)  Peale seda liikusime tööbyroosse, et kindlustada endale töökoht, TEHTUD! Anissa veel ütles, et kiirusepiirangute pärast Te ei pea oma pisikese Fordiga muretsema. Eks vaatame, kes sõnu hakkab sööma. Meiega tuli tööbyroosse ka Anty sõber Lauri. Ta lisati waiting listi ja järjekorranumbriks pandi 8 ja homme soovitati meie nimesid kasutada, kui tuleb juttu puhuma. Veel soovitati meil teha ära kohalikus mõistes pensioni samba kontod. Homme teeme selle. 

Kuna eelmise päeva õhtu sai Kairega kokkulepitud, et kui kõik toimib, siis tuleme Talle külla ja ajame juttu, peseme musta pesu puhtaks ja teeme kartulit ja hakkliha sousti. Kella 19.00 olime Kaire juures, Kaire panime peakokaks, Anty assistendiks ja mina olin niisama. Kõhud said punni ja kõik toodud õlud said ka otsa. Väga äge oli, Kaire tegi pilte, usun, et Ta jagab neid kaa kunagi.

Kui ma mõtlesin ja vaatasin ja analüüsisin, et Olaf ei suuda mind enam kunagi üllatada, siiski Ta tegi seda. Igatahes sai Ta eile teada, et ma Austraalias. Kes küll hoiab Teda infosulus???.

Kaija ma panen Sulle Usheri pildi, see vasakpoolseim on meie toanaaber. Laseb rohelist igapäev.

 

Täna tänavapeal, pangahoone ees, mõlemad seisame, telefonid käes, proovime organiseerica omale sularaha ja et jõuaks sellega automüüjani. Lambist tuleb üks mees (aastaid nii 50, pikad juuksed, mitte kodutu aga  selline keskmisest väiksema sissetulekuga inimene) meie juurde, astub vestlusesse:”tere! Kas saite eile oma asjad prinditud?” “eeem, jah...” “Ma eile nägin Teid raamatukogus, minu nimi on.....”(hämeldus ei lasnud nime infot meie ajusse). Okei, uuris veel, et kust me pärit jne. Ja siis lõpuks selgus ka põhjus, mis teda meiega suhtlusesse astuma sundis. “Märkasin Teid tänaval, eile olite raamatukogus ja siis mõtlesin et tulen uurin, kuidas Teil läheb!” aa, okei siis. Ühestküljest on lahe, aga no kui Ta peaks kõik oma päevased inimesed läbi käima, siis tal oma elu ei olekski. Ma saan aru, kui samas hostelis olevatelt inimestelt küsida, et kuidas läheb, siis juba oled familiaarne ja peaks piisavalt palju infot pähe sattuma. Pilte täna ei tule, sest ei teinud neid ja need mis fotokas on, siis pole juhet, ei taha toas magajaid segada. Vabade päevade plaanid on veel lahtised, mingipäev vast läheme King`s parki või otsime känguruud üles. Loodame, et saame võimalikult kaua tantsida, nagu see neegripoiss :)

koht kuhu meid saadetakse on: 

Pilt on tore, aga kohapeal selgub tõde.

Igatahes, igaüks, kellele oleme sellest piirkonnast rääkinud, on õhanud ja öelnud, et tahaks ka ise sinna minna. 

No Worries, (ära muretse)

bye