Kings Park

Ilmad on veidrad, ükspäev on vaja pikki riideid, järgmisel päeval on vaja SPF 30`t. Täna oli variant 2. 

Perth 2011

Kings Park

Tegime oma tähtsad toimetused ära, pank ja postimaja.  Veider on see et, maailm on ikka väga pisike.  Panka läksime, meid võttis vastu üli rõõmus hiinakas. Ma pole küll tihe panga külaline, aga igakord, kui ma Eestis panka lähen, hoian pöialt, et mulle mingit pensioni samba muutmise juttu ei hakatakas ajama, mingi 95% ajast ei ole mul õnne, seetõttu tahan kiiresti oma asjad ära ajada ja parema meelega sinna ei lähekski. Siin (loomulikut ei tohi teha suuri üldistusi) aga tegelane ajas juttu,  küsib kuidas läheb ja vähemalt jätab mulje, et teda huvitab. Tuli jutuks, et mis pangas meil on kontod ja et meile soovitati commonwealth panka. Siis ta mainis, et nende pangas on ka palju eestlasi. Jutuks tuli ka autoost. Ta küsis, et kas on ikka lääne Austraalia registreering ja et siin käisid ühed eestlased, kes ostsid omale auto aga see oli registreeritud Queenslandi registrisse. Tuli välja, et ta rääkis samast Karelist, kes tuli ükspäev City ja Surfi hostelisse. Panga mees oli teda tänaval kohanud ja juttu ajanud kolmapäeval. Samamoodi, nagu Ta soovitas Karelile, soovitas ta ka Karelile ja Andrile ühte odavat hiina restorani Perthi kesklinnas.
KUI PILTIDELE KLÕPSATA, SAAB NEID SUURELT VAADATA :)

 "Chilliz" 138 Murray  St. oli aadress. Kauss riisi kanaga maksab 4.00dollarit. Kohe esimest hetkest oli pangahärra kuvand sõralik ja avatud. Umbes nagu oma hea sõbraga läksime juttu ajama. Igatahes saime pangas asjad korda ja peale postimaja läksime sõime seda kana. Kastmeid, soja ja chillit, sai ise panna. Seal kus need potsikud seisid, küsisin ühe hiina naiselt, et kas see kaste on terav? Naine vastas, et ei ole, keskmine on. Panin siis tagasihoidlikult seda. Kui söök oli lõpetatud, siis tuli nina nuusata ja silmi kuivatada, pöörasime oma õhetavad näod Mcdonaldsi poole, jäätisekokteili sööma.

 Sealt liikusime Kings Parki. Ilm oli super. Otsisime mõrvari treppi. Sildid küll näitasid miskit trepi poole, aga Anty otsustas küsida ühelt paksult mehelt, et kas me läheme ikka õiges suunas. See mees arvas, et pigem minge ikka sinna teisele poole, Tema ei ole meie jalutus suunas paiknevast trepist midagi kuulnud, igaksjuhuks usaldasime oma sisetunnet.  Käisime 50 meetrit edasi ja oligi trepp olemas. Jacob`s ladder on nimi ja väidetavalt ühendab see maapinda ja 43 meetri kõrgust mäge. Pärast arutasime, et ilmselgelt tema kehakuju ei kannataks seda treppi kasutada. 

Kings Park oli väga ilus, muru oli kõige madalam, mis võimalik, vaade mitme miljoni eest ja palju loodust igalpool.  Soetasime ka edela Austraalia kaardid, et pühpäeval jõuaksime ikka kohale.

 King Parkis tegime kohustuslikud turistika pildid.

Õhtul vaatasin üle pika aja mängufilmi: 127 tundi. Vaatasime seda ühe Kanada tegelasega. Päris julm ikka, ise ei tahaks seda tunnet kunagi kogeda. Aga sealt sain hea loo, mis sobis igati sellesse päeva. 

Olen võlgu ka auto pildid, panen need koheselt Ford Telstar jutu juurde.