Esimene reede.

Töö otsimise suhtes oli suhteliselt fail. Hommikul läksime 3. tööbyroosse, Integrated, see pidi pakkuma Perthi sisest tööd. Kuigi eelmine päev vaatas Anty bussipeatuse üle, siis hommikul selgus, et ei olnud see õige paik ja kella 10.00 bussist number 36 jäime maha. Ootasime bussikas ja tahtsime number 40ga minna aga ühe hindust bussijuhiga ei saavutanud me ühist keelt ja pidime kokkuvõttes ootama mingi tund aega, et number 36 peale saada. Integratedisse jõudes võeti meid rõõmsalt vastu, aga lõpuks öeldi, et kui pole autot, siis siin ei saa mingit tööd. Hiljem kuulsime, et eelnevalt mainitud eesti poiss ja tydruk olid saanud sealt töö, seega rõõmsad uudised J Neil on auto olemas. Peale seda liikusime tagasi hostelisse, tegime Domino pitsad ja kella 16.00 paiku läksime jälle Endlile külla. Seekord poiss tundis meid juba ära ja ta oli just alustanud lõunatamisega. Pakkus meile kah, aga meil kõhud täis. Midagi pidime ikkagi võtma, sest ei jäetud vaidlemiseks ruumi. Endel ikka kutsus meid sinna ööbima, aga pidime ära ütlema, sest meie asjad on linnas ja hostelikoht olemas. Aga me jätsime selle pakkumise endale varuplaaniks, kui miskit tööd ei ole järgmise nädala lõpuks leidnud. Endlil oli just olnud synna ja oli käinud samal päeval seda ühes klubis tähistamas, sealt anti talle ka pisike muffini moodi asi, mille Ta meile jagas. Täna Ta juba rääkis rohkem eestikeeles. Kuna meie aeg seal oli jälle ainult tunnike, siis oli see aeg jällegi lühike. Enne meie äraminekut tekkis Tal jutukus ja teemadeks tulid naised aga me pidime temaga kahjuks hüvasti jätma. Ka sel korral käskis Ta meil õlut kaasa võtta, seekord Vietnami päritoluga. Bussipeale jõudsime napilt. Kahetunnine pilet kaotas kehtivuse 18:14, buss pidi tulema peatusesse 18.11 ja buss hilines veits, siis viskasin selle pileti bussijuhile ette ja küsisin, et “kas see kehtib?” bussijuht tegi viltust nägu ja viipas käega, et tulge peale. Liikusime hostelisse ja läksime poest läbi,  Anty ostis pealekat ja krõpsu. Enne clubisse minekut olime hosteli varjualuses, kuulasime, mis teemadel britid räägivad, ma jõin Endli pakutud õllesi ja Anty jõi viinakokteili. Üks inglane soovitas veel ühte tööbyrood, mille kaudu oli tema tööd saanud, vaatame selle kah mingipäev üle. Clubisse minek oli kah omaette syndmus. Läksime välja, olime clubi Deeni ees ja Anty arvas, et viiks oma jakid tagasi hostelisse, äkki seal ei ole garderoobi, tegimegi seda. Siis läksime uuesti selle koha juurde, seisime pika järjekorra ära ja siis öeldi, et ainult pass on isikutuvastamiseks, ei migit ID kaarti ega juhiluba. Siis ma enam ei viitsinud tagasi minna ja otsustasin loobuda. Antyl oli kindle veendumus, et Ta läheb sinna tagasi ja läksgi. Jõin veel brittidega viimase õlle ja kell 00.00 viskasin ennast magama.

Päeval käisime veel vaatamas seda hostelit, kus Joko viibis, kuna me ei jõudnud sinna vatuvõtuajal siis võtsin telefoni numbri ja helistasin hiljem sinna. Kui helistasin, siis mingi kehva ingliskeelega naine võttis vastu ja ma pidin Talle 5 korda ütlema, et me tahaksime sinna kolida pühapäeval, samal ajal kordab Tema teiselpool toru “Monday, Monday” aga lõpuks sai Ta aru et Sunday. Sealses hostelis on tasuta WIFI ja tasuta kohvi ja nädala hind on sama, siis me otsustasime et kolime sinna. Vahepeal Kaire ka pakkus, et ühed neiud otsivad omale majakaaslasi, basseiniga majas, aga neil ei ole internetti ja siis me jätsime selle pakkumise esialgu vahele. Aga meil on nende kontaktid olemas ja rääkisin nendega, et kui nad ei leia endale järgmise nädalaga sinna kedagi ja kui meil hakkab asi toimima, siis me võtame nendega ühendust.

Tänaseks oli plaan randa minna, aga mis kellaks Anty ennast üles ajab ja korda saab, seda eitea veel.

Kell on praegu 11.00.