1. Päev Ausis

Pühapäev, 09.10.2011 kell 23.30. Esimene päev Perthis, tegelt on need ainult 19 tundi. Kirjutan Wordi faili. Kui netini jõuan, siis laen oma jutustustused üles.

Easyjet lend oli lühike ja Londoni lennujaama viies tegi tublit tööd. Tallinna lennujaamast ostetud Dan Põldroosi elulooraamat oli huvitavaks ajaveetmiseks. Miks ma selle raamatu ostsin Te küsite.  Kui ma kuulsin, et selline raamat tuleb hästivarustatud poelettidele, siis olles mitte niiväga eluooraamatute fänn, tekkis veendumus, et seda raamatut tuleb lugeda. Kui seda raamatut Tallinna lennujaamas nägin, siis teadsin, et pean soetama selle. Minule meeldib, aga ikka mitu x olen pidanud kaant vaatama ,et krt. kas päriselt oli Ta minnes 37 aastane…

Londoni lennujaam: päevake passimist, burgerking, kihlveokontor ja Inglismaa karate noortekoondis olid  meie  ajaveetmise tipphetked. Burgerking üllatas oma “kiirtotilustusega” kui olin jõudnud letini, siis teenindaja viisakalt ütles 2 minutes ja peale 7 minutit ei olnud Ta naasnud, lpealepikka ootamist sain lõpuks siiski kõhu täis. Kihlveokontoris saime vadata Inglismaa ja Mustamäe mängu, samas oli kõrval ka Eesti Põhja Iirimaa mängu koefitsendid ja muutuseid nägi reaalajas. 0:1 seisu nägime “lives” 1:1 seisu nägime peale pagasite ära andmist. Kuna 85 minuti paiku ütles kihlvedude vahendaja, et tänaseks on putka kini ja 2:1 seisu saime teada Kuala Lumpuris, enne lennujaama turvakontrolli läbimist.

Kuala Lumpuri õhk oli niiskusest nii tiine, et kui poleks lennukile minekuks vihmavarje jagatud, ei oleks arusaanud, et vihma sajab.

Päikese loojang Malaisia kandis

Air Aisia lennud olid pikad, aga kuna lennuteenindajate põletavalt punaste kostüümide aerodünaamika oli paigas, siis ei tundunud need sõidud pikad.

Perth tervitas mõnusalt suvise hommikuse olekuga. Kell 06.00 oli mingi 16 kraadi, päike tõusis ja õhk oli värske. Lennujaamast liikusime kesklinna bussiga 08.30. Seal passisime kella 12-ni ühes pargis koos aborigeenidega, tegelt me liikusime nendest eemale, aga park oli sama. Esimesed tunnid ei tundunud olevat “time of our life”

minu magamisase, ülemine.

aga kui hostelisse jõudsime, siis juba hakkas looma, saime elektrivõimekuse läbi adapterite ja lõime läbi Marju FB konto abiga kontakti Kairega. Leppides kokku et kell 19. Oleme tema juures. Meid võeti väga lahkelt vastu ja jagasime vahetuid kogemusi. Peale mida tõi Jared mingit mullidega jooki ja liikusime õue, et teha ühed siidrid. Marju töökohas käisime nimelt, aga teda ennast ei olnud tööl. Praegu hostelis ja  homme vaatame linnapeale. Teeme ära telefoni nr, pangakonto ja tööbüroost vaatame ka läbi. Mõte on visata ka Kaire endsesse töökohta oma CV, eks paistab mis sellest plaanist saab J Praegu sätin CV ingliskeelseks ja magama ära kah.

Head ööd!

Käimasolev lugu troonib praegu Ausi edetabeleid ja eeldatavasti vallutab ka Euroopa omasid.