Wednesday, June 6, 2012

lõpu algus

tööriided kohtusid prügikastiga
Järjekordne etapp Austraalia elus on läbisaanud. Aga siiski tahan andestust paluda, et ei suutnud oma eelmises postituses üles visatud lubadust täita. Viimased päevad on olnud väga kiired ja kui pole tööl olnud, siis on olnud väljaskäik.

Oma Austraalia viisal võin nüüd teha korrektuure: working/holiday. Seega jääb üle ainult puhata. Oma praeguse viisaga ei soovi enam Austraaliat aidata ja suunasin oma mustad ja haisvad tööriided prügikonteinerisse. Kokku tuli siin 21 järjestikku tööpäeva ja siit edasi tuleb 17 puhkepäeva Austraalias ning 16 päeva väljamaal. 

sissepääs meie elamisse
Homme on viimane päev Kununurras, vaatame veidike siin ringi läheme viskame mõned õnged sisse, ujume ja naudime vabaaega. Reedel pakime oma karavani kokku ja läheme vaatame Broome linna. Seal on plaan chillida, vaadata linna, hängida basseiniääres, tutvuda vaatamisväärsustega ja kohaliku ööeluga  ning on olemas ka kokkulepe ühe ookeani kalapüügi soorituseks, kui hästi läheb, siis veedame öö laevas.
Tõenäoliselt saan kokku ka Indrekuga ja olen olnud ühenduses ka Lemmoga, kes oli seesama, kellega tulime siia ühise lennukiga. Peale nädalast Broome linna vaatamist liigume tagasi Kununurra poole tagasi, vaatame üle veel mõned ilusad kohad ja siis viivad nad mind Darwinisse ning ise nad liiguvad nädalaks koju Queenslandi. Darwinis saan ööbida sealsete heade inimeste juures, on olemas kokkulepe diivanisurfari võmalusest. Seal veidike shoppingut (siinkohal tahan esitada järjekordse üleskutse: kui keegi soovib miskit Austraaliast saada, siis andke teada. Ei ole minul niipalju fantaasiat, et osta midagi asjalikku ja mingeid lambikaid turisti asju ei taha osta, sest enamik neist on "made in China", seega ei ole neil miskit väärtust. Ise suuremas koguses nänni ostma ei hakka, seega: tehke häält.) jätan Darwini inimestega hüvasti, tõenäoliselt hüppan ka oma värvipoest läbi ja siis juba laupäeva hommikul pühin punase mulla oma plätudelt ära ja astun lennukile. 
Viimane nädal on olnud Kununurras tihe tihe. Algul oli meil plaanis teha ka terve seenädal tööd, aga siis saadeti meie ülemusele email, et teisipäevaks peate olema kadunud, seega tuli päevi alustada koos päikesetõusuga ja lõpetada, kui enam midagi näha ei olnud. Aga selle eeliseks oli see, et aeg lendas kiiresti ja polnud võimalust passida. 
Nädalavahetusel käisime üritusel: "Kimberley moon". Piletid olid ülemuse poolt. Seal esinesid Kasey Chambers ja Paul Kelly kes on väidetavalt ühed Austraalia kantrimuusika ikoonid. See oli selline veider üritus. Kohapeal miskit alkoholi ei müüdud, aga võis tuua oma joogi sinna. Kuid ka sellel olid omad reeglid, et kella 16ni võis tuua 12 purki õlut või 2 pudelit veini või 12 purki segujooki(nt. jim beam cocaga) kella 18.30ni oli lubatud 8 purgijooki või 1 pudel veini ja peale 18.30t ei lubatud üldse alkoholi tuua. Kohapeal alkoholi ei müüdud ja kõik kes soovisid tarbida, pidid selle ise kaasa võtma. Tavaline teema oli, et inimesed tassisid siniseid jahutuskaste, kuhu oli niipalju alkoholi sisse pandud, kuipalju seda kaasa jõudis vedada. Üritus oli väga viisakas, kuigi alkoholi tarbimist oli märgata rohkesti. Kokku oli väidetavalt 4000 inimest, kes kuulasid kontserti. Mina neid artiste ei tundun aga kuulasin, mida nendel öelda oli. Väga positiivse mulje jätsid artistid. Artistide vahel oli üks Austraalia koomik: Tom Gleeson, kes tegi päris head huumorit. Ise ei oleks sellele kontserdile piletit ostnud, aga alati on hea miskit uut elamust saada. 
Kununurras on inimesed väga lahked ja sõbralikud, väga positiivne mulje, aga siia pikemaks ajaks elama ei tahaks küll jääda, liiga pisike ja kõik tunnevad kõiki. Kuiva hooajal võib siin kuukese veeta küll, aga väidetavalt on siinne märg hooaeg väga tappev, kuumus on 40 ja tuult ega miskit jahutust ei ole. Simon ütleb, et see on kõige kuumem koht maailmas, kus elada. Väidetavalt pidavat olema märjal hooajal tihtipeale olukord selline, et enamik välismaaga ühendusteid on üleujutatud ja kohale saab ainult lennates. Kokkuvõttes mulle Kununurra projekt meeldis, kahetsemiseks ei ole mingisugust põhjust. 
Üks huvitav seik, kuidas siin linnas pangakonto avamine toimub. Ma rõõmsalt läksin kontorisse, et avan konto. Tädi on minuga väga ühel lainel ja ootab mind oma kliendiks, aga minu rõõm on üürike. Tädi teatab, et enne konto avamist, tuleb minul pangainimesega kokkusaamine kokkuleppida, soovitatvalt järgmiseks nädalaks. Minu kohmetus oli suur, sest mina kliendina olen valmis ja olemas, tema klienditeenindajana on kohal, minul on kõik dokustaadid kaasas aga kahjuks ei saa kontot avada. 
Aga kui tädile seletan, et vaata, pole minul neid vabupäevi ja Teie pank suletakse juba kell 16.00 ning nädalavahetusel on kinni, siis on väga keeruline minul miskit aega kokkuleppida. Sellepeale näitab tädi nurgas seisvat arvutit ja on lahkesti nõus minu kõrval seisma, kui täidan internetis oma andmed ja esitan seal avalduse. Ma ei hakanud seda võimalust kasutama, sest minule ei jõudnud kohale, et miks see naine ei saa mind letitaga aidata. Seega loobusin ja täitsin kõik küsitud väljad kodus. Sain emaili, kus teatati, et saatsime Teile pangakonto numbrid jne. tulge lähimasse kontorisse ja teeme selle asja ametlikuks. Täna rõõmsal sammul läksin panga kontorisse(ei leppinud miskit aega kokku) Siis oli üks teine tydruk seal. Igatahes veetsin seal miski 40 minutit, tema täitis veel minu andmeid, juhiloa numbrid (kõigepealt oli vaja selgeks teha, et see on juhiluba) passinumbrid minu Pärnu aadress. Igatahes lõpetasime ikkagi selle nurgas seisva arvutitaga ja avasime ka interneti panga. Küsisin, et kas nüüd korras? siis tuli vastus et kõik tiptop. Ma rõõmus, aga 30 minutit hiljem: telefonikõne. Ole täitsa, kui aega saad, tule anna lepingule ka allkirjad. Peale 3 korra pangakontori külastust (tegelt oli neid 4, aga kuna jõudsin kontori uksetaha kell 16.10, oli kontor juba suletud. Seega ei arvesta seda külastusena) olingi selle panga klient. 

Praegu veel päriselt ei ole kohale jõudnud, et ongi tööpäevad lõppenud. Eks see teadmine tuleb, kui Broome hakkame liikuma. Hea meel on :) 
Sellenädala loovalik tuleb mu bossi lemmik kollektiivilt: Blues Travelers. Kui temal on vaja minna "happy place" siis ta kasutab selle kollektiivi plaate. See lugu on minu lemmikuid sellelt artistilt. 


1 comment: