Tervitused Põhja territooriumilt! ajavahe: 7:30 tundi

Lõdva randmega keha külge kleepuv särk annab tunnistust sellest, et me oleme oma reisiga jõudnud troopilisemasse kliimasse. Kui lennukist maha tulime, oli meil vastas niiske õhk ja palav suveilm. Igatahes, kohalikud ütlesid, et praegune ilm on väga mahe. Praegusele aastaajale üllatavalt mahe. Räägivad, et veebruar ja märts tuleb rajum. Aga kui aprillini vastupeab, siis hakkab lust ja lillepidu, parem kliima ning erinevad festivalid. Kauaks siia jään/jääme, ei ole õrna aimu.  

Margaret Riveris lõpetasime oma asjad ära, saime Labour Solutionist soovitused ja tegime lõpparve. Reede õhtul oli väike ärasaatmine ja jagasin oma asjad laiali (toit, maitseained) ja jätsime hüvasti. Oma ratta sain müüdud, kui ise kulutasin sellele 55$  (hind+sisekumm) siis mahamüüsin 50$. Polnud südant rohkem küsida. Laupäeva hommikul kell 06.30 oli üks sakslane (Fin) abivalmis ja pakkus ennast sohvriks. Saime temaga hommikusele bussile ja lõunaks olime Pertis. Perthis läksime tagasi hostelisse City & Surf. Seal olid ees Anty aastavahetuse sõbrad: Taavi, Karl ja Iff. Hängisime nendega ringi. “tänu” nendele toodi  mind maapeale tagasi ja kuulsin esimest “Valget ööd” Austraalia pinnal. Igatahes olid Perthi laupäeva õhtu peakorraldjad Taavi ja Anty. Just, võite juba arvata, kuskohta see õhtu meid viis. Kuna teised poisid ei soovinud 7-8 Austraalia tydrukuga karaoket laulda, siis ööklubi "Deen" oli meie maandumiskoht. Klubi miskit elamust ei pakkunud. Esmaspäeval saime Perthis õdede Raikudega kokku ja tegime hommikusöögi ja kohvi ja vahetasime muljeid ja tuleviku plaane. Marju oli mures, et ma näost liiga peenikeseks jäänud. Ma ise arvan, et see on mu suurenevas juuksepahmakus.  

Teisipäeval taksoga sõitsime lennujaama, meid sõidutas Liibanoni kodanik ja loomulikult tuli jutuks ka eesti 7 ratturit. Oli sellest kuulnud, aga midagi rohkemat ei rääkinud. Liibanon pidavat olema kole koht ja tema igatahes sinna tagasi ei soovinud minna.

  Lennukile minekuks olid väga leebed turvanõuded, polnud miskit vedelike keeldu ja passi soovis näha ainult see inimene, kes mu pagasi sai omale. Lennukis oli istmed varustatud telekatega. Midagi suurt eriti valida ei olnud, aga üks saade oli väga hea Robin Williamsiga, kus Ta oli Graham Nortonil külas. Üks lause oli väga terav: “You made me harder than Chinese algebra” . Lend oli viisakas ja viperusi ei juhtunud. Meid liigutas Virgin Airlines. Darwinisse jõudes oli bussipeatuses meil vastas Joko. Kinnitasime keha ja siis läksime päkpäkkerisse.  

Seal tervitas rõõmsalt kogukas indoneesia päritolu tydruk. Saime teada, et kuigi Joko oli broneerinud oma tuppa 2 kohta meile, siis otsustasid tubade jaotust tegevad inimesed ühe broneeritud  koha anda kellelegi suvalisele. Enne  elasid Seal toas Joko ja üks ta töökaaslane sakslane. Tuli langetada raske otsus ja ühel inimesel magada kõrval toas. Võtsin julguse kokku ja pakkusin ennast. Mu toas oli üks Austraalia mees, kes tuli Tai reisilit. Ajasime juttu ja siis ta uuris, et mis plaanid mul Darwiniga on ja tuli jutuks, et võiks miski töö leida. Siis ta ütles, et käis koos taani poisiga ühes tööbüroos ja seal pakuti tööd ühele inimesele värvipoes. Aga kuna sellel taanlasel puudusid taxfile number ja pangakonto, siis see tegelane ei saanud tööd. Austraalia tegelane helistas kohe sinna byroo mehele ja leppis meile kokkusaamise. Järgmisel päeval (kolmapäeval) käisin seal büroos ära ja täitsin pabereid ja vaatasin tööohutuse filmi “ära joo hapet, kui põlema lähed, siis kustuta ennast”. Täna (neljapäeval) oli esimene tööpäev.  Midagi keerulist ei olnud, laotöö, et kõik oleks organiseeritud ja võtan kaupa vastu. Kui vaja, aitan värvisegamisel inimesi või näitan ennast aktiivsena. Kuigi öeldi, et see töö on algselt ajutine, siis võib juhtuda, et see saab pikaajaliseks. Kõik selgub järgmisel nädalal. Sellest kirjutan teine päev pikemalt.  Sama teen ka Darwini 2 esimese õhtu vabaaja veetmise kohta.  Praegu õues kuum/niiske ja arvuti trikitab, jääb aeglaseks. Antyl ka mõned töövõimalused olemas, aga midagi kindlat veel pole. Täna pidin ma kell 07.30 helistama ühele töökontaktile, aga kuna hommikul läks kiireks ja palju asju oli vaja kokku koguda, siis telefon ununes koju. Kokkulepitud ajal ma ei olnud võimeline helistama sellele inimesele. Õhtul helistasin automaatvastajale, et sorry mees, aga ei saanud helistada, äkki helistad ise, et igal ajal võid kõllata. Homme hommikul Andri helistab sellele mehele, loodan, et Ta on seal kontoris ootamas. Eks sellekohta siis selgub homme. Äkki on võimalus, et kirjutan homme, aga ei luba midagi.

Olge tugevad, pidage vastu!

Karel, Darwin

 

tänane loovalik tuleb tänu Jõekalda ja Margna saatele "kaks kanget venemaal". Kuna City Surfis oli tasuta WIFI, siis sai seal mõnda osa vaadatud. Saate heliriba on päris hea.