Lennukitäis eestlasi

Darwin, Põhjaterritoorium.

Darwin, Mindil beach

 Eelmisel neljapäeval oli Austraalia päev, minujaoks puhkepäev. Pole selle päeva kohta ametlikest allikatest midagi täpsemat uurinud. Kuigi kohalike inimeste kirjeldusi ja kohalikke uudiseid vaadates olen arusaanud, et see on umbes nagu segu Eesti Vabariigi aastapäevast (24.veb) (tähtis päev tähistada) ja jaanipäevast (24 juuni) (tähtis päev grill/mõdu). Inimesed lehvitavad lippe, tähistavad Austraalia vallutamist/koloniseerimist/asustamist, uutele kodanikele antakse kodakondsus, inimesed on rõõmsad, grillivad liha ja kuritarvitavad alkohoolseid jooke. Pärastlõunal juba oli näha jalgadel mitteseisvaid kodanikke ja kuna praegu on veel koolivaheaeg, siis oli päris palju pidutsevaid noori.  

Siin majutusasutuses kohtusin ühe eestlasega(praeguseks olen arusaanud, et siin neid veel päris mitu). Istun mina oma tavalise lauataga, on katusealune ja elektriühendusega varustatud. Samas lauas istub üks tüüp, kirjutab oma vihikusse juttu ja kuulab klappidega muusikat. Järsku küsib minult: ”Mis Sa oled eestlane vä?” Mind reetis Ordi arvuti. Igatahes on tegemist Kaire klassivenna Indrekuga. Kuna tuleme samast linnast, samast koolist, samade õpetajate valitsemise alt (tervitan siinkohal Tiiat!) läbides sama kaitseväe ja istudes 12000 km kaugusel kodust oli meil päris paljudest asjadest rääkida ja arutleda, asjalik inimene ja paljuski meie maailmavaated kattusid.  Neljapäeval läks Ta tagasi Paspaley pärlilaevale. Töötab samas ettevõttes, kus Joko ja Anty.

Eile vaatasime Channel 7 uudiseid. See tõi väga koduse tunde. Kogu uudiste meelolu ja ülesehitus oli sarnane Kanal 2 saatele “Reporter”. Esialgu räägiti kuidas 2 inimest uppus ookeanisse paadiga sõitma minnes, siis rääkis ühest juhtumist, kuidas üks noor poiss, kes “elas koguaeg kuristiku äärel kõndides” ja sai surmava elektri löögi elektrirongi katusel “surfides”, loomulikult oli vaja võtta intekas selle noore inimese sõbralt ja isalt. Enamik küsimusi oli stiilis “mis tunne on?”. Debiilne. Siis sujuvalt näitas kuidas kaks volüümikat kaksikut abiellusid samal ajal, samas pulmas, . Siis tuli teemaks nn. “piimasõda”, suuremad poeketid müüvad liiter piima ainult 1$ eest. Tarbija on rahul, poekettide piimamüük on tõusnud, inimesed tarbivad rohkem piima, aga farmerite kulusi see ei kata. Siis tuli uudislugu, et noored inimesed soovivad Austraaliast ära kolida. Liiga kallis elada ja lahkuda ei soovi ainult madalama haridusega inimesed vaid ka otse ülikoolist tulnud noored. Üldiselt andis see saade veelkord kinnitust, et enamikes riikides on paljud probleemid sarnased ja ei ole see Eesti niiväga sitt paik midagi (pole seda kunagi arvanudki). Tuleb prioriteedid paika panna ja endale selgeks teha, mida tegelikult elult tahetakse ja mis on päriselt oluline. Tegelt oli siia kirjutatud pikk jutt samal teemal, aga otsustasin et läheks liiga deepiks ja see pole see koht.

Robert Downey jr.

Neljapäeval tulid Darwinisse Anty sõber Taavi, Karl ja Iff. Nad korjasid Perbertonis avokaadosid, aga seal hakkas neil igav. Siia saabudes, oli esimene asi, mis neid vastuvõttis niiskus. Aga neile meeldis, et polnud niipalav kui Perth. Esmamuljed olid neil positiivsed, proovivad siin tööd leida ja kui õnnestub, siis jäävad pikemaks. Näitasin neile linna ja õhtul tegime paar õlut. Laupäeval käisime kinos “Sherlock Holmesi” vaatamas. Polnud küll 3D, aga suurelt ekraanilt oli hea vaadata. Efektid olid head, huumor oli mõnus ja Guy Ritchie oli kõikidest komponentidest voolinud mõnusa ajaveetmise. Minu tähelepanek: Robert Downey jr. oli  noore Silvester Stallone näoga, (tahtsin siia kirjutada, et “tundub nagu Rambo 5 on tulemas”. Googeldades seda, siis see tunne ei petnud, usun et siiski ilma Robertita)

Rahvaloendusel osalesin ära ja mind koliti uude tuppa, sinna, kus 3 uut eestlast ööbivad.  

Lauluks valiksin Ruja laulu “Oota mind”, seda ei ole youtubest saada, siiski soovitan inimestel oma fonoteegist tuhnida ja kui kellelgi on seda, siis kindlasti kuulata. Ivo Linna laulab Ruja laulus (miski eriprojekt). Mind väga üllatas, et ma seda lugu varem ei olnud oma arvutist leidnud. 

Senikaua kui inimesed otsivad oma muusikakogust seda laulu, siis soovitan vaadata allolevat videot. Sealne laul on ka väga hea. Selle video sain teada Indrekult, kes väitis, et kuigi see video on 16 aastat vana, siis Paspaley pärlifarmi elu on ikka veel samasugune. Pidi väga hea ettekujutuse andma sealse tööpäevade algustundidele. Laulab “Hoodoo Gurus” ja laul on “1000 miles away”.

Olge musid, tehke omale pai,

Karel