Darwin 1. nädal

Neljapäev 19.01.2012

praegu sajab vihma ja välku lööb. Kui Eestis paneb ühe paugu ja välgutab korra, siis siin laseb välk 5-10 sähvatust korraga ning tunne oleks nagu Victoria secret`i fotosessioonil.  

taevas enne tormi

Üks nädal Darwinis ja elu on võtnud mitu uut pööret. Anty läbis edukalt katsed Paspaley pärlilaeva tööks ja läks teisipäeva hommikul merele, vist isegi samale laeale, kus Joko. Kui me tulime Darwinsse, siis ööbisime Chillis`s backbackers`is aga nüüd ma kolisin  backbackkerisse (Meleleuca), mis asub üle tee. Hind sama, aga melu rohkem. Siin on oma baar, kus sotsialiseeruda (ei ole veel seda teenust kasutanud).

Mu tööpäevad veerevad värvipoes, põhimõtteliselt olen nagu laomees, aga kuna eelmisel nädalal lahkus 2 inimest ja kolmapäeval lasti päevapealt lahti ka bossist järgmine inimene, siis on mul rohkem tegemisi. Aga siiski on tihtipeale pärastlõunane aeg suhteliselt töövaene. Ise tuleb tegevust otsida. Enamus aega kulub värvipotsikute tõstmisel ühestkohast teise, lattu tulnud kauba poeletile laialilaotamisele mõnede euroaluste kiletamisele ja toonitud värvipotsikute segamisele (masina abil). Järgmisel nädalal peaks tulema jälle uus tegelane sinna tööle. Sellesmõttes jälle, et teisipäeval oli juba üks uus tegelane seal tööl.

jahisadam

Kui see uus tegelane sinna tööle tuli, siis mees, kes selles poes on 25 aastat töötanud, ütles mulle:”ära arva, et me üritame sind asendada, aga kuna me oleme 2 mehega vähemuses siis seepärarast on vaja inimesi juurde, tehke tööd nagu tiim”. Etterutates võin öelda, et reedel ütles boss:”arvestades situatsiooni, on Sul siin ettevõttes tööd niikaua, kui sa ise soovid.”

 

See tegelane, kes teisipäeval ühe päeva minuga töötas, ütles, et see töö, mis mina teen on väga igav ja mitte midagi ei toimu. Ma ütlesin, et just sellepärast mulle meeldibki, võta rahulikult ja puhka. Tema üks eelmine töökoht hõlmas 3 ametit korraga: kokk, manager ja siis oli veel midagi, mida ta ühel õhtul tegi. Tegelane ise nägi välja nagu “Friends” (Sõprade) seriaalist tegelane Joey. Rääkis oma erinevaid pidude lugusi, kuidas kõrval külas meelelahutuseks kaklemas käis, kuidas ta koolis ei viitsinud käia ja hoopis surfama läks ning kuidas ta ise oma põlve parandas, kui see 10 cm allapoole oli nihkunud, kuidas ta ei läinud arsti juurde, peale 10 meetriselt kaljult allakukkumist ja loomulikult iga oma loo peale ta lakkamatult naeris, isegi siis, kui ta oli oma hamba proteesi suust väljavõtnud ja rääkis kuidas poksides ta hambad välja löödi. Peale tööpäeva lõppu ütles Ta mulle, et homme ta küll siia enam tööle ei tule.

Cullen bay rand

 Järgmine päev ütles üks töökaaslane, et see uus tegelane ei ilmunud täna välja ja siis ma proovisin teha üllatunud nägu “oo, kas tõesti?”. Loodan, et saan seal veits kauem tööd teha, inimesed on okei, töö pole kontimurdev ja ei pea otsese päikese all passima.

 Aga nagu arusaan, siis praegusel hetkel on Darwinis suhteliselt palju tööd. Pigem on puudu töökätest. Et kui see töö ära jääb, siis vast vaatan siin miski teise töö. Eks selgub. Praegu kliima ei ole ka nii hull, vihma sajab korra päevas, peale seda on lahedam. Neljapäeval oli väga mahe ilm, võrreldes eelmiste päevadega. Kell 17.00 koju jalutades oli termomeetri näit 30 kraadi peal. Eiteagi, et kui palju siis eelmistel päevadel on olnud, miski 36 äkki. Enne jõule oli ilm ikka kuumem olnud, praegu on tänu vihmale viisakamad ilmad. Siin inmesed ütlevad:”mulle need vihmased päevad meeldivad!” ja inimesed loevad vihmaseid päevi:”eelmisel nädal oli kahjuks ainult üks vihmane päev...”

Mu töö värvidega tundus esialgu väga segane, sest seal neid potsikuid on erinevate põhjaga (läikiv, matt, satiin) siis erinevad firmad ja siis on igal värvil erinevad koostised. Valge, tugev baas, keskmine baas, kerge baas ja siis veel erinevad baasvärvid. Ja siis on sama asi teiste firmade potsikutega. 15 liitrised, 10 liitrised, 20 liitrised 5 liitrised 1 liitrised. Et sellest ülevaadet saada tuleb ikka asjasse süveneda. Sesmõttes on okei, et midagi pingelist ei ole, veedan oma 8 tundi ära ja siis järgmine päev jälle. Kui midagi teha enam ei ole, siis viin prügikasti välja (neid on mingi 10 ja siis ükshaaval viies kulutab ikka omajagu aega) või koristan ladu, sätin poes purke õigetpidi, aitan teisi inimesi värvisegamisel, viin pappkaste välja või ajan niisama juttu. Seal oli enne mind üks iirlane Neil (välimus oli nagu itaallasel, hoiakult oli nagu Vaske poiss, suitsetas ja ümbritsevast oli suht suva) see rääkis enamus süsteeme ära. Kellele tuleb muljet avaldada, kellega hästi läbisaada, kuidas silmapaista ja kuidas tööd hoida. Põhiline ongi, et tuleb näidata, et olen tegevuses. Kas päriselt ka midagi teen, see juba ebaoluline.  

Aga jah, et kui siin linnas pikemalt tööd pakutakse, siis on plaan siia jääda kauemaks. Vaadata põhja territooriumil ringi, teha miski reis Austraalia idarannikule ja siis enne Eestisse liikumist aasiasse paariks nädalaks ja siis oma sünnipäevaks koju. Vähemalt sünnipäevaks  tahaks Eestis olla. Siis sõpradega miskit toredat ette võtta. Sellised on praeguse hetke plaanid, ei vastuta nende muutumise eest.

Andri läks laevale, tegi kõik katsed ära. See töö oli Tal viimase 2 kuu unistus. Sellepärast Ta Darwinisse tahtiski tulla. Siin olles panustas kõik töö otsimised ühele kaardile ja kui see kaart tuligi, siis hakkas ka ise vaikselt kahtlema, et kas on ikka hea mõte. Aga noor poiss, las käib ära ja 14päeva hiljem saab teada, kas läheb uuesti või ei. Kui tavaliselt kulub sellisele tööle saamiseks üle kuu või mõned nädalad, siis temal läks aega 2 tööpäeva ja 3. päeva hommikul juba astus lennukisse. Kiire töö saamisel oli kindlasti üks põhjus Joko poolt antud soovitus.

Seenädal siin puhanud, eile sai väljas jälle “ühe õlle” tehtud. Eelmisel nädala sai seda rohkem tehtud. Esimesel päeval tulime, siis Joko organiseeris meile rummi ja coca ning loomulikult oli kohustus vaadata üle kohalik ööklubi. Pidevamad külalised väidavad, et ööklubi oli inimesi täis. Aga minusilmis oli see keskmise täituvusega klubi. Isegi tantsisime, aga plätudega kaua ei viitsi. Saime tuttavaks Joko sõbraga, itaallane Guiseppe. Joko hüüdis teda eestikeeles “Prussakaks”. Sest sellele tegelasele meeldis selle sõna eestikeelne kõla. Kolmapäeval lahkus Joko Sidneysse ja õhtul läksime me selle Itaalia poisiga ühte õlut tegema ja töö jutte rääkima. Ühekst õlust sai mitu ja kokkuvõttes jõudsime kell 01.00 koju. Minul oli vaja olla kella 08.00 tööjuures, viks ja viisakas. Hommikul pidin kell 07.30 bussipeal olles helistama selle itaallase bossile. Kuna tegemist on lauatelefoniga ja mobiililevi seal puudub, siis boss lubas olla täpselt sellel ajal telefoni juures. Hommikul läks mul asjadega kiireks ja kui bussipileti olin ära ostnud ja buss 5 minutit sõitnud, siis hakkasin telefoni otsima. Mida ei leidnud, oli mobiil. Koju, voodipeale oli jäänud. Ühel kaasreisijal palusin oma telefonile helistada, see oli ainus number, mille oma paberitest leidsin. Kahjuks kõik kolm katset jäid vastuseta. Õhtul tagasi telefoni juurde jõudes jätsin omapoolsed vabandused selle töö kontakti automaatvastajale ja et me oleme sellest tööst huvitatud ja Anty telefoni numbri. Aga siiani ei ole vastust tulnud. Eile Guiseppe ütles, et boss ei rääkinud midagi nendest automaatvastajasse jäetud sõnumitest. Pakkusin Antyle, et ta helistaks järgmine päev kell 07.30 sellele telefonile. Aga Ta arvas, et ei hakka sellise asjapärast ennast üles äratama. Anty läks sellel päeval Joko töö andja juurde ja osales intekal ja sai järgmiseks nädalaks katsete aja, mis edasi sai, teate juba ise. Joko tuli eelmisel laupäeval Sidneyst tagasi ja kuna oli laupäev ning Antyl igav, siis võite isegi arvata, mis selleks õhtuks plaanidesse võeti. Ma olin oma töökaaslastega reedesel päeval kokkuleppinud, et laup. saame pubis kokku ja veidi istume ja ajme juttu. See oli siis seepärast, et tööjuurest 2 inimest läks minema. Peale kell 23.00 läksin hostelisse, et panna peoriided selga, siin ei saa laupäeviti plätadega klubisse. Enne ööklubi käisime 2 baaris, kus eesti tydrukud töötavad ja siis saime veel kokku Joko Filipiinodest sõbrannadega. Lõpuks sättisime ennast ööklubi “Monsoon” järtsu. Anty läks ühe piirde posti pihta, mis kukkus ümber ja kohe kutsuti poiss vestlusele. Tulemus: “Anty selles klubis tantsida ei saa”. Me Jokoga läksime sisse, aga midagi erilist see ei olnud. Ma suht kiiresti tulin välja koju ära, olin liiga väsinud.

sõjasadam

Laupäeva päeval käisime ostukeskuses. Seal külastasime K-Mart kaubakeskust. Ostsin omale raudninaga saapad, eredavärvilise särgi, sokid ja pikendusjuhtme. Saapaid oli vaja, et tööd teha. Suht odava hinnaga sain: 50 dollarit. Igatahes oli hea diil.

Eile mõtsin, et lähen võtan macist jäätisekokteili ja jalutan linnapeal. Enne maci nägin Guiseppet ja tema sõpra. Siis ajasime juttu veits ja siis otsustasime, et võtame ühe õlle. Kokkuvõttes istusime seal 4 tundi ja vahepeal oli see pubi muutunud ööklubiks ja Guiseppe tahtis tantsida, seekord minul tuju ei olnud. Ööklubisse plätadega sisse ei saanud, aga kui juba varem sees olid, siis polnud hullu ja välja ei visatud. Veider loogika. Aga seal tegin ühele Inglismaalt pärit ettekandjale (ta oli Guiseppe sõbranna) sama asja, mida Eta ühele ameeriklasele tegi. Neiu küsis, et kust ma pärit ja siis ma uurisin, et kus tema tuleb. Vastus oli: “Inglismaa”. Siis ma tegin sellist nägu, mida teevad need inimesed, kes ei tea Eesti asukohta. Ja küsisin, “kas see riik asub kusagil Euroopas?”. Kui enne seda küsimust oli see neiu väga aktiivne, siis hetkega muutus Ta kohmetuks ja ei saanud aru, mis toimub. Meelelahutus missugune, aga ta oli hea tydruk, siis ma teda kaua ei kiusanud.

Pikk jutt tuli, ega pikemat juttu inimesed ei viitsiks lugedagi. Isegi see jutt oli liiga pikk, aga kuna nädalas korra leian aega, et mõtted kirja panna, siis arvan, et pole hullu midagi. Põhiasjad said kirja.

Pildid on tänsest Darwini linna jalutuskäigust.

Kuna Haas mees ütles, et siin liiga kommerts lood, siis tänane muusikapala tuleb ühest filmist, mida neljapäeval vaatasin. Road to Perdition. Suurepärased nätlejad, endale meeldis Jude Law näitlemine. Lisaks stoori oli hea. Meeldis see, et meestel olid omad põhimõtted ja neid ei olnud võimalik raha eest muuta. Midagi väga erinevat tänapäeva elust.

Olge vuntsid.