ämblikuvõrgud rahakotis kirun, sest tuju niru

Pealkiri ei ole sooriga seotud, ämblikuvõgud on. Tunnen kuidas juba võiks päeva kokkuvõtte vahele jätta. Aga kuna tegime täna teistsugust tööd, siis saan sellest rääkida. Hommik algas erililiselt hilja, alles kell 07.15 pidime olema kontoris. Võtsime sealt Tsvi peale, saime teada, et Ta tegelikult juut hoopis, mitte prantslane. Läksime uude istandusse, see on lähemal. Kuigi päike lõõmas terve päeva, siis töö läks eelmistest päevadest kiiremini. 3 peale sai 2,2 ha maatükke läbikäia 1:15 minutiga. Töö sai selles farmis otsa juba 14 paiku. Siis palusime otsida mingit muud tööd meile. Kui me enne tõstsime traate, siis saime proovida tööd, mis hõlmas viinamarja istikute tüvelt lehtede eemaldamist. Selleks kasutasime gorilla kindaid ja aia kääre. Palju seda tööd teha ei olnud, kuna põld sai otsa ja siis meie tööpäev oli jällegi lyhike. Lisaks veel Tsvi`l oli vaja linna saada, et oma autot parandada.

Ämbliku võrgud on siis võimsad, kui juhuslikult nendesse sattuda, siis reaalselt on kuulda, kuidas need katkevad, krõpsakas käib kõrvust läbi, seega tuleb jälgida, kuhu astun. 

Lugulaul tuli Genka ja Korraldajaonu tänasest hommikusaatest, jah mul on neid veel, mida kuulata. Tänu Kuninganna synnale.

Olge tublid!

Karel

Teistpidi kuu

Pühapäev 30.10.2011

Austraalias tööinimese esimene pühapäev. Äratus kell 08.00 ja kell 10.00 läksime randa. Üllataval kombel ei olnud ookeanil tavapäraseid suuri laineid, kusjuures tuul oli olemas . Paar tunnikest olime, rohkem ei kannatanud. Kraade oli 23, aga UV andis jälle kuuma. 

Märkimisväärne oli see rannaskäik seetõttu, et esimest korda sai tehtud ookeani ujumine. Vee temperatuur oli vast 18, aga kuna päike oli otse peakohal siis ei saanud minemata jätta.  Vesi oli ikka vääga soolane, peale veest väljumist tuli paar minutit kannatada vastikut soolamaitset ja pärast tuli minna otse pesemisse. Midagi suuremat ja tarka me rohkem ei teinud. Vaatasime telekast “Death Race 2” flmi. Ise soovin, et ma seda ei oleks teinud. Kuna see oli taustaks, eestlased tahtsid mu arvutis muusika plaate kõrvetada, siis käis küll, aga see film puudus mu filmide nimekirjast ja mul on hea meel et see sedasi jäi. Eestlastel oli pundipeale 1 läpakas ja see andis otsad, kõigepealt toitejuhe ja siis lõpuks ekraan lõpetas koostöö. Nad said omale monitori, peavad proovima, et kas sellega saavad nad tööle.

Tegin täna hostelist ka pilte, panen need siia. Kohe magama ära, sest homme on kell 06.00 äratus. 

teistpidi kuu

Meie magamistuba nr. 25

korra osas anname endast parima

hosteli sisehoov

hosteli lounge

Hosteli sissepääs

Hosteli bassein

Loo valiku langetasin selle järgi, et liival lesides Ta hakkas Ipodis mängima ja sobis ideaalselt sellesse päeva, kuigi pärled ei leidnud.

Ilusat nädalalõpu lõppu kõigile!

K.

give respect to gain respect

Laupäev 29.10.2011

üks varasem pilt, mis põhjustas Instrumenti loo valiku

Meie rand

Pikk nädalavahetus on poolepeal, täna tuleb palju pilte. Tänane päev oli oluliselt põnevam, kui eilne. Hommik juba tõotas head ilma, päike ja ei ühtegi pilve. Täna sai kaua magada, alles kella 08ks panin äratuse. Hommikusöök tehtud, otsustasime et täna käime linnas ära, vaatame poodi ja uurime Telstra netipulga kohta. Anty võttis julguse kokku ja ütles, et täna sõidab Ta ise, siis on esmaspäeval lihtsam, hea mõte, aga kuna eile oli riiklik püha ja linnas poed kinni ning täna oli ilus ranna ja surfi ilm, siis oli liiklus päris tihe, aga midagi väga hullu ei juhtunud ja linnas sai käidud. Korra Anty vasakpööret tehes keeras vastassuuna vööndisse, aga kuna autod vastu ei tulnud, siis sai selle olukorra kergelt lahendatud. Jõudes poe juurde, avastasin, et miskit raha mul kaasas ei olnud, ebaõnn. Tundub, et netipulk jääb järgmist nädalat ootama. Käisime tankimas, aga Anty Nordea kaart ei andnud ühendust ja Shell tanklaketi arvele sellel hetkel raha ei jõudnud. Meil oli paagis 30 dollari eest kütust. Ega midagi, pandi summa vihikusse ja usuti 2 ida-eurooplase lubadust, et toome ausõna raha. Gnarabupi linnast läbi ja tagasi Margaret Riverisse. Maksin tanklas 30,03 $ Swedbank kaardiga, kõik toimis. Kuna eesti kaardil veel oli raha, siis käisin ajalehe poest läbi ja soetasin netipulga. 

tööpõld on lai

niisugused on praegu viinamarjad

promenaad

Gnarabup surfikool

meie rand

Tiger, kes oli sõbralik

otsib haid

Surfi lained

Hostelist võtsime lisaks rahahale ühe eestlase, Tõnise ka kaasa. Ta 2 sõbraga samuti töötab samas valdkonnas, kus meie. Pärit on Ta Jüri`st. Läksime otse randa, see veidi eemal meie rannast. Pikutasime paar tunnikest. Päikese aktiivsus on väga kõrge, tuleb kanda kreemi. Kuna Tõnis on päikesekreemi ja nahavähi suhtes skeptiline, siis Ta seda põhimõttepärast ei kasuta. Igatahes 30 minutit tagasi kurtis just, et kõik kohad on valusad. Eks igaühel on õigus oma põhimõtetele. Peale randa ühendasin enda netipulga internetti. Kuna sim kaart ei olnud aktiveerinunud, tuli minna ühendusse klienditoega. Seal lahendati probleem väga kiiresti, küsiti mu andmeid ja et mis probleem mul on. Karbil lubati 3GB andme mahtu allalaadimiseks, aga see puudus mu kontolt. Klienditeenindajale ma ütlesin: “näe ostsin, aga lubatud 3GB ei ole” Ta ütles: “ära muretse, aktiveerisin Su kaardi. Lisasin Su kontole 3 GB ja nüüd peaks kõik sujuma” 3 minutit hiljem kõik toimis. 3Gb on ikka häbematult vähe, aga siis tulebki säästlikult seda kasutada. Igatahes on levi hea ja kiirus viisakas. Vähemalt on soodsam, kui dollariga 10 minutit osta.

laupäev 

Reedene päev hakkas ka varakult, ei mäleta täpselt kellaaega aga igatahes oli see igavesti pikk. Kuna ilm oli kehv, päike ja hea temperatuur puudusid. Passisime teleka ees, meie meeli lahutas Jim`i isa American Pie 1`st, veidrad inimesed America`s got Talent ja Ayrton Senna  filmis Senna. Kõige suurema emotsiooni jättis see film. Senna inimesena oli õiglane ja Ta tahtis lihtsalt võidusõita. Algul proovis Ta võistelda ausalt, aga “if you can't beat them join them”. Kahju et selline talent niimoodi lõpetas.

Reedel tegi Simon, kes on meie kontakt hostelis, meile grilli ja lõpuks sai selle tagajäjel igaüks omale hamburgeri. Suur pihv, salat, tomat, peekon ja saiad, lisaks 3 grillvorsti näkku. Kõhu sai väga täis. Ajasime niisama juttu Austraaliast ja elust.

Liiter väärt kraami

Mõtlesin terve päev, et mis muusikat panna siia, Rannas tuli lambist (eks oli ikka põhjust ka) HU? -  UV faktor 5 aga kuna täna oli UV faktor oluliselt kõrgem (UV 9), siis on see laul üsnagi kohatu. Seega otsustasin, et panen põhjapoolkera loo hoopis. 

Tööelu

Kuna internet on hinnas, siis pean kiiresti tegutsema ja vist pilte ei jõua laadida üles ja panen mitme päeva tekstid järjest.

 Tänane päev oli väga lühikene, töö suhtes. Juba kella 14 paiku lõpetasime. Läksime officest läbi ja seal kästi meil töötempot juurde panna. Aga täpsemad tulemused selguvad esmaspäeval. Väga julgustavalt algas nädalavahetus. Justnimelt, homme on reede ja juhuslikult sattus sellesse päeva ka Inglise kuninganna synna. See päev on siin riiklik püha ja viinamarjad siis ei kasva. Praegu töösuhtes oleme äraootaval seisukohal, et kuidas meil palk kujuneb. Iseenest väga palju tempot nagu juurde ei oska kusagilt võtta ja igapäevaselt sõita 70 km ja lisaks veel elamiskulud, siis tundub nagu midagi ei jää pihku. Aga järgmise nädalaga vaatame, mis saab, v.olla on nii käpas see töö, et lennates paneme traate. Vaatame ja uurime sellelt mehelt, kes meid siia kutsus, et kuidas need plaanid kujunevad.

Täna oli meil üks juut kaasa pandud. Suur jurakas mees, kellele meeldib surfata. Ega Ta midagi suuremat ja tarka ei rääkind, kuigi minule isiklikult meeldis rohkem, kui Antyga 2kesi olime, siis sai paremini tööd planeerida.

Peale tööd käisime rannas. Tuuline nagu igapäev olnud, aga kaljude varjus oli vaiksem. Lambist tuli üks koer meie juurde. Tiger oli nimi. Hüppas kohe küljealla, et peame teda sügama ja tahtis lakkuda nägu, tundus, et Tal ei ole kusagile kiiret. Helistasin Ta kaelarihmal olevale numbrile, siis omanik oli väga üllatunud ja lubas kohe randa tulla, vist oli kodust lasknud jalga ja ta vist tahtis minna kalalaeva pardale.

Kui homme ilus ilm on läheme vist randa, kuna kõik poed on linnas kinni vist ja toas ei taha ka passida.

Loodan et Teil kõigil on hästi, tervitage teisi ka!

Karel

Gnarabup

Kell on 07.30 Gnarabup linnas. Ma ei ole tegelt kindel, kas seda linnaks saab nimetada, pigem asula. Tänane äratus oli pandud kella 06.00. Eesmärk oli jõuda kella 07.00ks 11 km kaugusele Margaret Riverisse. Seal pidid teadjamehed meile töö suhtes õpetusi hakkama jagama. Mis iganes põhjustel see ära jäi, aga praegu ma istun hosteli lobbys. Anty läks natukeseks magama. Teeme järgmise katse kella 10.00ks. Siis  tutvustatakse meile tööülesandeid. Kuna eile juba 20.00 paiku sai uni minust võitu, siis praegusel hetkel ei ole väsimus teemaks. Ma isegi praegu imestan, et Eestis olles oli sellisel ajal magus uni.

Eilne pühapäev tõi meid Perthist 300 km lõunasse, India ookeani äärsesse Gnarabup`i. Ookean on meie hostelist mingi 300 meetri kaugusel, aknast ei näe, aga on olemas. Eile peale hosteli tuuri läksime seda vaatama, kuigi ilm ja maastik panid meenutama Iirimaa loodust, siis meile kinnitati, et suvel tuleb siia super ilm, palju inimesi ja kenad tüdrukud, igatahes jääme ootama. Aga ookean avaldas juba eilsel vaatamisel muljet, siia me jääme 3 kuuks. Perthist lahkudes oli ilus ilm, Euroopas tähendab lõunasse minek paremat ja soojemat kliimat, siis Austraalias olles on see vastupidi. Kuigi paari nädalaga peaks loodetavast siin muutuma ilmad samasugusteks nagu Perthis praegu.

Kuna juhuslikult leidsime Perthi linnas, Northbrige linnaosas Macdonaldsi, siis otsustasime, et teeme seal enne ärasõitu kiire hommikusöögi. Kell 10 pakkisime asjad kokku, tegime hostelist ennast välja, ja läksime sinna. Kiirtoidu restorani nime võib sellelt söögikohalt küll ära võtta. Kui olime juba valinud välja hommikusöögi menüüst omale toidu, siis 10:30 menüü muutus. Kui meie saime oma söögi kätte, see enam ei olnud hommikusöögi menüüst, siis oli kell juba 10:45. Selle ajajooksul, kui meie olime, läks 3 tellimust prügikasti, kuna ei olnud klienti rahuldava kvaliteediga.

Sõit läks viisakalt, siin liikluspiirangute märgid: 40,50,60,70,80,90,100,110. Mõistlik. Eesti teedega võrreldes oli siin kiirusepiirangud leebemad. 110 oli lubatud ikka suhteliselt kitsal ja käänulisel teel, loomulikult ei tohi seda üldistust panna kogu Austraalia süüks. Tegime ühe peatuse, panime kütust juurde. 140,6 senti maksis, vist. Hostelis võttis meid vastu Simon Bull, Uus-Meremaalt. Väga chill ja mõistlik mees tundus. Rääkis, et Ta oli ka seda tööd teinud, mida meie hakkame tegema. Midagi kosmost ei ole, pingutame traate ja jalutame, esimesed 2 kuud on lihtsad, 3. Kuu pidi olema päris raske, kuna taimed on pikemad ja raskemad. Igatahes ta ütles, et no worries. Ainuke miinus on hinnaline internet: 10 minutit=1dollar, isegi hulgiostes ei saa odavamalt.

Vaatasime veel rägbi MM Uus-Meremaa vs Prantsusmaa. Simon teadis rääkida, et Uus-Meremaa ei ole 23 aastat maailmameistriks tulnud, seetõttu oli väga pingeline mäng, et saadakse ka nüüd pähe, lisades veel seda, et Prantsusmaa käest on saadud mintu korda peksa. Ka mäng ise oli pingeline ja Simon ütles, et Prantsusmaa oleks väärinud sellise mängupõhjal võitu aga Tal oli hea meel, selle mittejuhtumise pärast. Tegin siit pilte ka, aga need ei jäänud väärilised, ootan päikse ära ja siis teen uued pildid.

Simon ütles, et hosteli eest hakkab maksmine toimuma palgapäeval, et siis on kõigile lihtsam ja praegu Ta ei küsinud meilt raha. Hostel on sama hinnaga, mis linnas, aga tegelikult maksab siin üks öö 32 dollarit, meile 25.

Uurisin Simonilt, et räägi nendest madudest ja ämblikest. Siis ta naeris, et Eurooplased on hirmul nende madude ja ämblikega. Ütles, et tema ei ole näinud 5 kuu jooksul, aga et praegu nad hakkavad talveunest ärkama. Ämblikud ei pidanud surmavad olema, ainult väikestele lastele ja vanuritele. Kui ookeani juurde läksime, siis üks koeraga naine oli vaimustuses, ta nägi madu põõsasse minemas. Jõudis pildi ka teha, aga sealt midagi näha ei olnud :) ise ta hindas selle mao olevat boa :D loodame et mitte, mingi tunnike läks, et esimeset maost kuulda saime. Aga hosteli bassein on novembrini suletud, eks siis tuleb senikaua kannatada.

Tahtsin lugu ka panna, aga siin veider internet. 

http://www.youtube.com/watch?v=rWZr2F0qohA&feature=player_embedded

Panen esialgu ainult lingi 

Chalice: “kui süda on suur, siis on vahemaad väikesed.”

Tänane päeva plaanide rikkuja oli ilm. Eelmisel päeval tehtud suurejoonelised plaanid "halli kõuega" randa minna jäid ära. Esialgne start linna lükkus kella 11.00->13.00 peale. Saime Kiara`ga postimaja juures kokku ja mõtlesime plaanid välja. Esialgu organiseeris Kiara endale kohvi. Siis vaatasime Perthi kultuurikalendri üle ja otsustasime, et käime ära muuseumis ära. Enne aga võiks midagi söödavat vaadata. Kuna meie ei olnud fish&chipse söönud, arvasime, et oleks hea idee neid proovida. Kõige pealt tuli otsida söökla, mis seda meile pakuks. Northbridge piirkonna kammisime läbi aga ei midagi. Kui olime juba nõus kebabiga leppima, siis sellessamas kohas leidsime ka meid huvitava roa. Mingit elamust ei pakkunud, Kaire küll püüdis lohutada, et originaal on ajalehte pakitud ja pannakse juurde ka hernepüreed ja spets kastmeid, aga kui lugeja suudab ette kujutada friikartuleid paneeritud valge kala kõrvale, siis täpselt selline söök see ongi. Teel kultuuri otsima leidsime tänavakividelt telefoni aku, meeter eemal telefoni tagumine kaas, meeter vasakule klaviatuur ja sealt edasi ka puruks visatud telefon. Nokia E71 oli mark.

Nokia E71

Kiire analüüs, isegi sim kaardi oli inimene sisse jätnud. Revideerimise käigus selgus et mälukaart sobis täpselt Vaske poisi antud telefoni. Aitäh lahke võõras, tuunisin om telefoni mälu 2gb võrra. 

Muuseum oleks võinud olla suurem, aga tegelt ei oleks jõudnudki (viitsinud) rohkem uurida. Valikus olid Austraalia asjad läbi aegade, maakera loomise teema, maakera erinevad ained, kosmosekivid (katsuda sai kaa), valgemehe “vallutused” rohelisel mandril ja siis olid veel loomatopised ja dinosauruste skeletid. Nägime känguruud, st. oskan looduses teda eristada ja sai katsuda, kuidas tema karv tundub. 

Kuna vihma sadas, siis läksime hostelisse ära. Siin veel vaatasin meie reisi üle ja autoalla vaadates ei olnud tekkinud mingeid loike, ei täheldanud küll midagi eriskummalist. Loodan et ei juhtunud sedasi, et kõik jooksis korraga välja ja kuivas kiiresti ära. Homme saame teada.

See saab olema meie reisi esimesed kilomeetrid

Täna liikudes linnapoole peatus meie ees üks punane auto. Juudi näoga 50 aastane mees istus sees, aken lahti:

Mees: “Are You Estonians?”  (olete eestlased?)

“eem...yes” (jah)

“I know I can recognise Estonians!” (ma tunnen eestlased kohe ära)

Põhimõtteliselt Ta pakkus meile tööd, töiduaine tööstuses pakkijatena. Et Tal pidi juba nii mõngi eestlane töötama. Ma uurisin, et kas Ta sõidabki autoga mööda linna ja otsib eestlasi? Kuigi otseselt ta seda omaks ei võtnud, siis just sellisele käitumisele olime meie tunnistajateks.

Tänase muusika valikul on süü Tim Bergil, Tarmo Kosel ja Kaija Mooril. Igaüks teab oma rolli ;)

Kings Park

Ilmad on veidrad, ükspäev on vaja pikki riideid, järgmisel päeval on vaja SPF 30`t. Täna oli variant 2. 

Perth 2011

Kings Park

Tegime oma tähtsad toimetused ära, pank ja postimaja.  Veider on see et, maailm on ikka väga pisike.  Panka läksime, meid võttis vastu üli rõõmus hiinakas. Ma pole küll tihe panga külaline, aga igakord, kui ma Eestis panka lähen, hoian pöialt, et mulle mingit pensioni samba muutmise juttu ei hakatakas ajama, mingi 95% ajast ei ole mul õnne, seetõttu tahan kiiresti oma asjad ära ajada ja parema meelega sinna ei lähekski. Siin (loomulikut ei tohi teha suuri üldistusi) aga tegelane ajas juttu,  küsib kuidas läheb ja vähemalt jätab mulje, et teda huvitab. Tuli jutuks, et mis pangas meil on kontod ja et meile soovitati commonwealth panka. Siis ta mainis, et nende pangas on ka palju eestlasi. Jutuks tuli ka autoost. Ta küsis, et kas on ikka lääne Austraalia registreering ja et siin käisid ühed eestlased, kes ostsid omale auto aga see oli registreeritud Queenslandi registrisse. Tuli välja, et ta rääkis samast Karelist, kes tuli ükspäev City ja Surfi hostelisse. Panga mees oli teda tänaval kohanud ja juttu ajanud kolmapäeval. Samamoodi, nagu Ta soovitas Karelile, soovitas ta ka Karelile ja Andrile ühte odavat hiina restorani Perthi kesklinnas.
KUI PILTIDELE KLÕPSATA, SAAB NEID SUURELT VAADATA :)

 "Chilliz" 138 Murray  St. oli aadress. Kauss riisi kanaga maksab 4.00dollarit. Kohe esimest hetkest oli pangahärra kuvand sõralik ja avatud. Umbes nagu oma hea sõbraga läksime juttu ajama. Igatahes saime pangas asjad korda ja peale postimaja läksime sõime seda kana. Kastmeid, soja ja chillit, sai ise panna. Seal kus need potsikud seisid, küsisin ühe hiina naiselt, et kas see kaste on terav? Naine vastas, et ei ole, keskmine on. Panin siis tagasihoidlikult seda. Kui söök oli lõpetatud, siis tuli nina nuusata ja silmi kuivatada, pöörasime oma õhetavad näod Mcdonaldsi poole, jäätisekokteili sööma.

 Sealt liikusime Kings Parki. Ilm oli super. Otsisime mõrvari treppi. Sildid küll näitasid miskit trepi poole, aga Anty otsustas küsida ühelt paksult mehelt, et kas me läheme ikka õiges suunas. See mees arvas, et pigem minge ikka sinna teisele poole, Tema ei ole meie jalutus suunas paiknevast trepist midagi kuulnud, igaksjuhuks usaldasime oma sisetunnet.  Käisime 50 meetrit edasi ja oligi trepp olemas. Jacob`s ladder on nimi ja väidetavalt ühendab see maapinda ja 43 meetri kõrgust mäge. Pärast arutasime, et ilmselgelt tema kehakuju ei kannataks seda treppi kasutada. 

Kings Park oli väga ilus, muru oli kõige madalam, mis võimalik, vaade mitme miljoni eest ja palju loodust igalpool.  Soetasime ka edela Austraalia kaardid, et pühpäeval jõuaksime ikka kohale.

 King Parkis tegime kohustuslikud turistika pildid.

Õhtul vaatasin üle pika aja mängufilmi: 127 tundi. Vaatasime seda ühe Kanada tegelasega. Päris julm ikka, ise ei tahaks seda tunnet kunagi kogeda. Aga sealt sain hea loo, mis sobis igati sellesse päeva. 

Olen võlgu ka auto pildid, panen need koheselt Ford Telstar jutu juurde.

Ford Telstar PILDID

Reede kell 00.16

Põhimõtteliselt praegu võiksime olla nagu see neegripoiss (eestikeeles on see poliitiliselt jumalast korrektne väljend) selles videos.

Auto seisab ukse ees, job sheet on kotis ja teoreetiliselt kukkus meile 2 vaba päeva sülle. Ainult homme tuleb ühest pangast kell 12.00 ära käia ja siis postkontoris on vaja auto paberid korda ajada.

Tänane (eilne) päev oli päris hea, viiest eesmärgist toimisid 4. Aga kuna on head inimesed ümber, siis saime korda, jällegi peame suurelt tänama Kairet. Kella 11.00 ei olnud eelmisel päeval saadetud raha meie kontol. Mingi veider teema, millesse ei hakka publikut praegu süvendama. Aga igatahes oli Kaire valmis ennast voodist üles ajama ja meile ATM(rahaautomaat) sularaha andma. Kui raha oli käes, siis kiiresti bussile ja jõudsime 45 minutit hiljem kohale.

Kuna võtsime ühendust ka automüüjaga, siis polnud sellest suurt probleemi. Õnneks oli auto veel olemas ja tegime paberid korda ja tõime rannast auto koju (niipalju kui ühte hostelit koduks tohib nimetada)  Peale seda liikusime tööbyroosse, et kindlustada endale töökoht, TEHTUD! Anissa veel ütles, et kiirusepiirangute pärast Te ei pea oma pisikese Fordiga muretsema. Eks vaatame, kes sõnu hakkab sööma. Meiega tuli tööbyroosse ka Anty sõber Lauri. Ta lisati waiting listi ja järjekorranumbriks pandi 8 ja homme soovitati meie nimesid kasutada, kui tuleb juttu puhuma. Veel soovitati meil teha ära kohalikus mõistes pensioni samba kontod. Homme teeme selle. 

Kuna eelmise päeva õhtu sai Kairega kokkulepitud, et kui kõik toimib, siis tuleme Talle külla ja ajame juttu, peseme musta pesu puhtaks ja teeme kartulit ja hakkliha sousti. Kella 19.00 olime Kaire juures, Kaire panime peakokaks, Anty assistendiks ja mina olin niisama. Kõhud said punni ja kõik toodud õlud said ka otsa. Väga äge oli, Kaire tegi pilte, usun, et Ta jagab neid kaa kunagi.

Kui ma mõtlesin ja vaatasin ja analüüsisin, et Olaf ei suuda mind enam kunagi üllatada, siiski Ta tegi seda. Igatahes sai Ta eile teada, et ma Austraalias. Kes küll hoiab Teda infosulus???.

Kaija ma panen Sulle Usheri pildi, see vasakpoolseim on meie toanaaber. Laseb rohelist igapäev.

 

Täna tänavapeal, pangahoone ees, mõlemad seisame, telefonid käes, proovime organiseerica omale sularaha ja et jõuaks sellega automüüjani. Lambist tuleb üks mees (aastaid nii 50, pikad juuksed, mitte kodutu aga  selline keskmisest väiksema sissetulekuga inimene) meie juurde, astub vestlusesse:”tere! Kas saite eile oma asjad prinditud?” “eeem, jah...” “Ma eile nägin Teid raamatukogus, minu nimi on.....”(hämeldus ei lasnud nime infot meie ajusse). Okei, uuris veel, et kust me pärit jne. Ja siis lõpuks selgus ka põhjus, mis teda meiega suhtlusesse astuma sundis. “Märkasin Teid tänaval, eile olite raamatukogus ja siis mõtlesin et tulen uurin, kuidas Teil läheb!” aa, okei siis. Ühestküljest on lahe, aga no kui Ta peaks kõik oma päevased inimesed läbi käima, siis tal oma elu ei olekski. Ma saan aru, kui samas hostelis olevatelt inimestelt küsida, et kuidas läheb, siis juba oled familiaarne ja peaks piisavalt palju infot pähe sattuma. Pilte täna ei tule, sest ei teinud neid ja need mis fotokas on, siis pole juhet, ei taha toas magajaid segada. Vabade päevade plaanid on veel lahtised, mingipäev vast läheme King`s parki või otsime känguruud üles. Loodame, et saame võimalikult kaua tantsida, nagu see neegripoiss :)

koht kuhu meid saadetakse on: 

Pilt on tore, aga kohapeal selgub tõde.

Igatahes, igaüks, kellele oleme sellest piirkonnast rääkinud, on õhanud ja öelnud, et tahaks ka ise sinna minna. 

No Worries, (ära muretse)

bye

Ford Telstar

Kolmapäev kell 23.36

Homne päev on siis make it or brake it. (kas tuleb õnnestumine või läbikukkumine, Maimu see tõlge oli Sulle mõeldud)

Päev algas nagu iga tavaline Austraalias veedetud esmaspäev, teisipäev, kolmapäev, neljapäev ja reede. Seadsime sammud tööbyroo suunas. Erinevalt eelmistest päevadest oli seekord meil teadmine, et tööpakkumine on olemas, tingimused olid veel selgest pildist puudu. Tüüpiliste meeleheitlike eestlastena laekusime sinna 10 minutit enne kokkulepitud aega. Ootasime, ja kui sissekutsuti, siis saime olla tähsad inimesed, sest sheff teatas, et täna igasuguseid jutule ei võeta, ainult eelneva kokkuleppe alusel. Nii mõnigi pidi minema minema. Kokku vajati selles tööpakkumises 7 inimest ja 3 brigaadi. 3 eestlasega oli üks punt, prantslane ja sakslane teine ja siis meie 2kesi kolmas. Töö toimub viinamarja istanduses, täpsemaid ülesandeid ei ole meile räägitud, mainiti et tuleb taimedele toeks olevaid traate pingutada.

Meie töö otsimisest sai hoobilt auto otsimise missioon. Anissa ütles, et sebige auto ja töö on teie! Midagi muud üle ei jäänud, kuna lubasime, et leiame, siis ei saa tagasi enam astuda.

Läksime hostelisse tagasi, teepeal olevate öömajade informatsiooni tahvlid said üle vaadatud, ei miskit kasulikku. Hostelis viskasime päikesekätte sooja (varjus oli jahe) ja panime aadressi perth.gumtree.com.au aadressi refreshima (vanaema, pidevalt uuendasime seda) ja ootasime ja analüüsisime. Mingi poole 14 alates kuni kella 16.ni teostasime oma vaatlust, kui Anty leidis sobivas hinnaklassis liikuva auto. Hinnaks oli 950 dollarit ja autoks Ford Telstar. Kui hakkasime telefoni numbrit otsima, siis sellel hetkel kadus internet ära, Füürerist sakslane midagi häkkis. Tundus, et saatus tahab meile näidata, see pole õige auto. Aga mingi 10 minutipärast sai interneti levi jälle toimima ja leppisime aja kokku, et läheme vaatama. Bussiga sinna ja täpselt päikeseloojangu ajaks India ookeani äärde, päike loojuski lõpuks sinna sisse, veider. Minul isiklikult ei olnud aega seda ilu nautida, tuli taltsutada Fordi ja ukerdada Austraalia liikluses, mis ilmselgelt on ühele briti kolooniale kohaselt vasakpoolse liiklusega. Seda, et me esimest korda sellises liikluses oleme, ei hakanud auto müüjale mainima, ei tundunud oluline informatsioon. Tegime tiiru, ühe otsa sõitsin mina ja tagasi tuli Anty, julgustamiseks ma mainisin Talle, et parem on kellegi teise autoga esimesed katsetused teha, kui oma autoga hakata proovima. Ega Ta midagi vastu ei öelnud, istus rooli ja sõitis. Sai hakkama küll. Ma ju istun arvuti taga praegu. Tegime diili ära, et tuleme homme rahaga tagasi. 900 kohalikku jäi hinnaks. Loodame, et saame homseks Kaire poolt laenatud sularaha oma Austraali pangakontole, selle eest Talle suur tänu ;). Siit ka teadmine, et kui Ausi tulla, siis tuleb sularahaga tulla ja maksta võimalikult paljudes kohtades, kui saab, oma deebetkaardiga.

Eile õhtul tuli üks eestlane siia hostelisse. Ta siin veetis 3 nädalat tagasi oma aega blogi: wolfaway.wordpress.com. nimeks Karel ja Põltsust pärit. Rääkis, et Ta praegu töötab samas paigas ja sama tööga, mida meile lubati. Ütles, et töö pole hull, toimub iga ilmaga, töötunnid on heitlikud kuid kokkuvõttes pole miskit raketiteadust. Ta ise tuli oma tydrukule lennukipeale vastu ja põrutas kohe järgmine päev tagasi Margaret Riverisse. Aga vahetasime muljeid ja asjalik inimene on, usun et trehvame veel. Joko ka aitas oma teadmistega, mida tema arvates tuleks jälgida REGO oleks võimalikult kaua ja et oleks WA numbrimärgid. Olid küll. 

Nüüdseks on meid peetud: inglasteks, prantslasteks, soomlasteks, minult uuritud et kas olen kohalik ja mõni isegi on arvanud, et me oleme eestlased. Tegelt kui jälgida, tunneb eestlasi ära küll, ilmselgelt mitte kõiki aga siiski :)

Aaaa, ja kui olime tööbyroos siis saime oma silmaga näha, kui andekad on pilukad inglisekeelega.

Situatsioon: büroo üks on kinni. Uksel ripub 2 silti “closed”(suletud) Üks punaselt ja teine mustalt.

Tegelased: tööbüroo juht ja asiaadist noormees.

Büroo juhataja räägib 7 inimesega, kelle Ta isiklikult on kohale kutsunud. Sisse astub asiaat.

Büroo juhataja:”me oleme täna suletud, aga tule homme tagasi, siis me saame rääkida.” Asiaat tähtsa näga hakkab endapoolt lahti jäetud ust kinnipanema ja vaatab silmadega omale istumis kohta. Büroo juhataja:”hei, jajah, ma räägin sinuga, täna me oleme suletud!” Asiaat noogutab selliselt, nagu oleks arusaanud ja tõmbab ukse lõplkult kinni ja tuleb lähemale. Büroo juhataja põhimõtteliselt ütleb Talle, et loe mu huultelt, tõmba minema siit! (ilmselgelt ikkagi viisakamalt) aga lõpuks on informatsioon adressaadini jõudnud ja ta lahkub.

Homsed kriitilised punktid:

1. Kas raha jõuab meie kontoöe enne 11.00.
2. Kas auto broneering kehtib.
3. Kas me jõuame elusalt 13 kilomeetri kauguselt tagasi kesklinna.
4. Kas me saame lubatud töökohad.
5. Kas auto elab meie kasutuses oleku aja üle.

Kui kõik vastused on JAH sis on great success (õnnestumine) kui mõni vastus on eitav, peame tegema omad järeldused.

Looks valin Adele suurepärase loo remixi. Eile juhuslikult leidsin selle internetist. Adele lugudele on tehtud palju töötlusi, aga sellele loole ma ei otsisin, aga enne eilset ei olnud seda õiget leidnud. Siin ta on. Minule väga meeldib, loodan et kellelegi veel. Nädalalõpp on lähenemas!

kohtumine Usheriga

Teisipäeva hommikul läksime kella 10.30ks Anissa juurde, Ta pakkus meile tööd. Ütles et tingimuseks on auto vaja soetada. Tööks oleks viinamarja istandustes traate kohendada. Taim kasvab, laieneb vasakule ja paremale mööda traate, siis neid traate on vaja tõsta uuesti kõrgemale, kui taime raskus on selle alla surunud. Ta palus tagasi tulla, aga pärast helistas, et kui reedeks/esmaspäevaks saate auto, sis töö on Teil olemas. Läksime ikkagi täna veel Ta juurest läbi, et täpsustavaid küsimusi edastada, aga teema oli selles, et Ta isegi ei teadnud neid vastuseid. Homme kell 11.00 läheme uuesti. Peale nädalat oleme arusaanud, et on 2 võimalust:

1. Teha ära white card, osta metall ninaga saapad ja neoonkollane särk ja kiiver, ning suunduda ehitusele tööle.
2. Osta auto ja minna kusagile linnalähedale laotööle, või liikuda farmivõi picking/packing.

Kaaludes neid võimalusi, otsustasime, et kuna on kindel tööpakkumine olemas, Anissa poolt, hakkame vaatama autot, 1000-1300 dollari kandis. Kuulutusi tuleb tihedalt vaadata gumtree lehepealt, sest need pakkumised tulevad ja siis kohe lähevad. Üks eestlane müüb FB oma autot, aga ta saab seda myya alles siis, kui on omale uue ostnud. Väidetavalt toimub see järgmise nädala jooksul. Meile sobiks sellel nädalal. Vaatame praegu kuulutusi ja proovime kiiresti reageerida. Kuna Kaija soovis selles blogis ära märkimist, siis täna avanes suurepärane võimalus. Nagu eile rääkisin, et meid kolitakse ümber: 3st toast saab 4 inimese tuba. Üks toa elanik on Usheri välimusega itaalia tegelane, varjunimeks andis Ta meile Stefan. Ka nädalake Ausis olnud ja otsib tööd. Täna Tal vist ikka väga külm, on oma voodis ja teki all. Terve tuba savu lõhna täis. Poisil vist palju rohelist. Loodame, et väga kaua ei pea temaga seal olema, äkki pärast ei saa mõnes töökohas vajalikust narkotestist läbi.  Aga hea, et on soe aluspesu särk kaasas, täna on üks jahedamaid õhtuid siin.

Loodame, et leiame mingisuguse auto variandi, siis saame rohkem töökohti vaadata.

Kuulsin, et päikest Teil ei ole....päike tuleb enda seest üles leida. Küsi naabrilt “Tere, kuidas Sul läheb?” vaata mis vastus tuleb :)

No worries.

Lauluks valisin Kaisa PajusaluFacebooki  tänase postituse. Miski köitis selles loos mind.