Ka see nädalavahetus oli suhteliselt igav. Kuigi olid mõned hetked, mis seda eredamaks muutsid. Kuna ise olen rumal, siis oli "liiga suur" interneti andmete limiit ja pean seda usinamalt kasutama. Seetõttu vaatasin ka sellel nädalal seriaali "Alpimaja". Esimest osa vaatasin eelmisel laupäeval.
Väga hea on üle pika aja jälle Eesti (uut) seriaali vaadata. Pean kiiresti mainima, et ühel nv. kui käisin netipunktis kiiret internetti jahtimas, sai vaadatud "Õnne 13" (soovitan). Aga "Alpimaja" juurde. Kõik on minu arvamused ja ei pretendeeri absoluutsele tõele. Mõned dialoogid veidike pikad ja osa stseene jätab põlveotsas tehtu mulje (Mihkel Raua saade). Aga üldiselt on juba seriaali algus hea, kuidas suusatajad laskuvad mäest alla(sürrealistlik muusika ja talvine kaader toob meelde "Hukkunud Alpinisti Hotelli" meeleolu) Lisaks meeldivad väga need äratundmis hetki pakkuvad karakterid nagu Anu Lamp presidendina (astelpaju tee, ise korjatud, Evelin Ilves tuli kohe silme ette). Jaanus Rohumaa mängitud avalikkusele positiivne ja rahulik peaminister. Seriaali sisus on kõik süüdi, aga lõpuks nagu triivib lugu sinnamaale, et keegi ei jää süüdi. Siiani on mõnus, et mõlema osa lõppu on jäetud otsad üles ja ei ole reedetud, kuhu need arengud viivad. Meeldib dramaatikat lisav helikeel ja pikad linna plaanid. Atmosfääri loomine on meeldiv (autosõit jätab mulje, nagu inimesed sõidavadki autoga ja lume krudisemine). Kahe osa kokkuvõttes on Ken Saan teinud tublit tööd, viinud Eesti seriaalide kvaliteedi järgmisele levelile ja samas ei ole kaotanud oma ESTO tv touchi.
Nüüd siis möödunud nädala põhilise sündmuse juurde. Hosteli vahetus.
Kuna me kolisime Melaleuca on Mitchell hostelisse 3 kuud tagasi (üür viisakalt iganädal makstud ja probleeme ei ole olnud), siis sellel ajal oli madalhooaeg. Seetõttu majutati meid nn. tüdrukute korrusele. Praegu aga hakkab vaikselt kõrghooaeg ja hostelid hakkavad oma hindu tõstma ja valmistuvad 100%liseks täituvuseks. Meile anti teada, et on vaja kolida 2. korrusele, kus ööbivad kõik pikaajalised elanukud. Kuna meile kästi kolida eelmisel reedel, sis pakkisime oma asjad kokku ja heas usus (siiani oli meie tuba okei ja miskit kaebust ei olnud) võtsime oma asjad ja läksime alla korrusele. Tuppa jõudes oli õhus valgendaja lõhna ja hallitus igalpool (voodi, sein, ruloo, padi, madrats) kusjuures madratsid on seal sellised poroloonist ja kaetud veidi tugevama materjaliga (vältimaks vedelike imbumist madratsi sisse ja lihtsamaks puhastamiseks). Vanas toas oli kate korras aga seal nn "uues toas" olid need katted katkised ja poroloon väljas. Ütesime reseptsioonis, et sorry, aga meie sellises toas ei saa olla, kuna hallitus on igalpool. Sealt vastati meile ala"kurat, nad lubasid, et koristavad selle toa tänaseks ära". Aga öeldi, sorry poisid, proovime esmaspäeval uuesti. Päev tuli kätte, siis seekord me ei hakanud oma asju kokku pakkima, vaid läksime alla ja nõudsime selle toa ülevaatamist, koos hosteli poolse inimesega (et oleks koheselt selge kõigile osapooltele) Tuba oli sama, madrats oli sama (nagu Joala laulus) aga nähtav hallitus oli madratsitelt, vooditelt seintelt veelgi suurema valgendaja kogusega ära hõõrutud. Kuna madratsid olid samad (katkised) ja igalpool oli enne hallitus, siis võis eeldada, et ka madratsi sees on ikka veel hallitus (võimatu on seda sealt seest kätte saada). Ütlesime ka seekord, et see tuba ei lähe mitte. Aga tädi, kes meiega kaasa oli pandud, oskas ainult öelda:"tuba on kuiv, hallitust ei ole näha, kolige sisse". Me ei nõustud, küsisime, et kas teist tuba ei ole pakkuda. Vastus oli järjekordselt ühene:"see on ainus valik, kas see või mitte midagi". Siis küsisime, et okei, see tuba meile ei sobi, me elame oma makstud üürini oma toas ära ja siis läheme minema. Sellepeale oli vastus:"ei, Te peate oma toast välja kolima!" Siis oli juba arusaada, et selle hosteli põhimõtted on meie omadega väga erinevad ja seal me ei taha kauem viibida. Kuna olime juba varem poistega kokkurääkinud, siis need küsimused tulid väga kiiresti ja ka järgmise küsimuse lasin väga kiiresti välja:"okei, seda tuba me ei soovi, kas on võimalik raha tagasi saada ja me kolime siit minema" Tädi ütles, et minge alla ja rääkige manageriga. Seal oli ka jutt konkreetne ja polnud probleemi, saime raha tagasi ja ütlesime, et homme hommikul kolime välja.
3 minutit hiljem läksime üle tee asuvasse hostelisse, kus meile näidati tuba ja öeldi, et pole 6 inimese oma praegu pakkuda ,aga meid majutatakse 4stesse tubadesse. Siis peale toa näitamist, läksime selle samasesse hosteli vastuvõttu ja seal oli üks töötaja kes tundis mind ära (olin selles hostelis viibinud 1 nädala, kui Darwinisse tulin (3 kuud tagasi). Tüüp tegi paar huumorit ja küsis, et mis värk on ja mis teema toimub. Rääkisin oma loo ära ja see tüüp ütles:"praegu meil ei ole 5 inimese majutamiseks ühte vaba tuba, aga ma saaksin mõned inimesed välja visata.Jäta oma nimi ja ma sebin Sulle homme hommikuks ühe vaba kuue inimese toa."
Väga super suhtumine, muidugi Ta ei suutnud järgmiseks päevaks oma lubadust täita, aga me ei jäänud lageda taeva alla ja saime 2 erinevat tuba. Juba järgmisel päeval organiseeriti meile tuba, kus saime 5kesi ööbida. kui olin reseptsiooni tydrukutele oma kurva loo ära rääkinud, siis ka neil oli väga üllatunud olek kogu selle loo üle. Aga kui ma ütlesin, et oki, ma nüüd oma tuppa ära, siis kaugelt üks hüüdis "welcome home!" (teretulemast koju). Üheskohas olime kui kott jahu aga teises prooviti meie muret mõista ja aidata. Praegu oleme hosteliga rahul ja eks paistab, mis siin edasi saab, olukorrad muutuvad kiiresti ja tuleb vastavalt nendele ka ise muuta oma plaane.
 |
| Puerto Galera |
Väheke sai teha ka oma puhkuse plaane, kuna veel ainult 9 nädalat teen tööd ja siis Austraaliast minekut. Praegu on vast suht kindel, et Filipiinid on see riik, kuhu oma jalakesed maha asetan. Plaan on seal sukeldumist õppida. Vaatasin välja, et väga hea lahendusega saaks peale maandumist Manilas tellida omale transpordi sukeldumis koha (Puerto Galera) lähedale hotelli ja siis 4-5 päeva seal veeta. Et oleks mureta, kuidas esimesed päevad selles riigis veedan, edasised plaanid vaataks vast kohapeal, sest praegu ei tea ka ise, mida seal vaadata.
Peale Filipiine on plaan lennata läbi Singapuri Bangkoki ja sealt läbi Kiievi Tallinnasse. Siis praeguseks olen vaadanud välja, et 10 juuli on väga okei päev, millal maanduda Eestis. Bankokis istun kell 05.00 lennukisse ja õhtul kell 17.30 peaksin lennukist maha astuma. Vahepeal on 4 tundi Kiievis ootamist. Aga miskeid pileteid ei ole veel ostnud ja seega on see ainult plaan.
Loo valik. James Blake versioon sellest loost on minule tuttav tänu "Entourage" seriaalile. Seda "the Bamboos" versiooni kuulsin Darwin - Cairns lennukis, kui lennukisse sisenesin. Väga sürrealistliku atomsfääri lõi. Peas olin nagu seda lugu kuulnud, aga et mis ja kus ja miks selline versioon, ei jõudnud kohale. Lennuki kõlarid mängisid ka vaikselt(nagu arvuti kõlarid) ja see meenutas, nagu oleksin osaline miskis filmis.
Olge mõnusad ja hoidke üksteist.
Meid on ainult miljon.
T4nud meelelahutuse eest sel raskel ajal mil hommikud on juba jahedad ja kiilanev pea vajab kylma peletamiseks mytsi
ReplyDelete