väljasõit loodusesse

Dundee beac

Tere taas,

Üle pikkade päevade olen leidnud jälle vaba aega, et siia mõned read kirjutada. Ma jätan tööalased teemad kõrvale ja kirjutan nendest oma järgmises postituses. Seekord siis ainult kahepäevasest puhkusest.

ausõna aprillis lähen juuksurisse

Kõigepealt kuidas jõuti idee juurde.

reisiseltskond 4kesi 

Kuna Giuseppe (Joko sõber Perthist) oli juba kaua kadunud (st. tööl Curry Bays, kuhu lendab kaheks nädalaks) siis otsustasin Temale helistada ja juhtuski sedasi, et Ta oli linnas. Õhtul  jalutasime kai juurde. Seal pidavat tema sõbrad kala püüdma. Võin juba ette ruttavalt ära öelda, et ei püüdnud.

Giuseppe, Bruno ja Paolo

Vee jõud. See auto üritas 1,5 meetri kõrgust jõge ületada

Aga enne teiste itaallaste juurde jõudmist jäi sellel samal kail meie teele ette üks maailma lõbusaimast riigist pärit mees (ei mäleta, mis riik see oli, aga miski väike kariibimere riik vast. Kes valdab seda infot, võib jagada). Tegelane töötab krokodilli pargis ja rääkis, kuidas Ta lõvisid jooksutab ja siis neid sügades rõõmustab. Kui seda nägi üks alltöövõtja, taimemürgitaja, siis see mõtles, et väga hea idee oleks ka minna seda lõvi patsutama. Ei olnud hea idee. Loo lõpp oli suhteliselt kurb, aga kuna see mees rääkis seda ülimalt lõbusalt, siis kokkuvõttes ei olnudki hull lugu. Igatahes kui lõvi ja see mees oma kohtumise  lõpetasid, siis sellel mehel puudu mõlemad biitsepsid ja ühel käel  triitseps, arstid asendasid need lihastega, mis võeti selle mehe jalapealt. Küsite, miks me selle krokodilli pargis töötava mehega  üldse rääkisime. Kohe vastan.

kraanikauss

siil

Traktoriga merele

Mees oli nimelt saia jagamas. Kohalik pagaritöökoda lõpetab reedel töö ja siis jääb palju saia üle. Seal oli erinevaid tooteid. Iga reede ta  jagab tasuta saia, vabatahtlikkuse alusel Mindl Beachil ja Darwini sadama wharfil. Kes soovib, siis kai peal oli Ta miski 21 paiku. Rääkisime veel pikalt, kuidas metsikust loodusest korjatakse krokodillide mune (kes siis ei tea, järglaste üleskasvatamise eesmärgil) eelmisel päeval märgistab helikopter pesad ära ja siis on kolmesed tiimid üks kannab mune, teised julgestavad tugevate keppidega. Põhimõteliselt toimub see puusadeni vees ja seal vees on üle pea ulatuv taimestik. Kõlab nagu hea idee krokodillide pesa poole jalutada.

 Krokodilliga kohtumisel pidi väga hea idee olema kaikaga vastu nina või sabapeale lüüa. Selle põhjus on see, et looduslikud krokod ei ole kunagi miskit sellist oma nahal tundnud ja seetõttu nad põgenevad eemale. Ei kujuta ette mis juhtub, kui lüüa sellist krokot, keda juba varem on nahutatud...

karbid

Lõpuks jõudsime ka itaallasteni, ajasime juttu ja viskasime frisbeed, veetsime 3 tundi, ajades juttu filmidest, reisimisest, muusikast ja erinevatest kultuuridest. Mina olin pigem kuulaja rollis. Ei tundunud nagu palju kaasarääkimise teemasid, kui vestluspartner Paolo on 10 aastat möööda maailma rännanud ja rattaga Himaalajas ja Indias vändanud. Sellel õhtul selgus, et itaalased plaanivad minna järgneval päeval Dundee beachile ja veeta seal paar päeva. Hommikul kell 08 helistati mulle ja liitusin nendega. Kuna tegemist oli itaallastega (Giuseppe, Paolo ja Bruno) siis oli põhiroogadeks pasta ja pasta.

selline kompositsioon oli rannas

Teed olid mitmes kohas ojade poolt märjaks tehtud ja seetõttu oli meie reis väga suures sõltuvuses ilmastikust, kui hakkab pikemalt sadama, võib juhtuda olukord,  et me oleme sunnitud sinna pikemaks ajaks vangi jääma. Kohale jõudes kostitaski taevataat meid suure vihmaga, aga kuna ilm oli soe, siis passisime suure vihma all 20 minutit ja pool tundi peale vihma lõppemist olime juba kuivad. 

Paolo on rändur, kes praegu teenib Austraalias raha, et finantseerida oma laevaehitust Keenias. See vääriks omaette peatükki, aga lühidalt: ehitab 20-25 inimese tarbeks laeva, võimalikult lihtsalt, puidust, ainuke elektroonika on navigatsioon ja tagavara mootor. Eesmärk on lihtsalt trippida ja aidata kohalikke külasi. Nt. Satuvad külla, kus peab vee toomiseks 5 km jalutama, aga nad aitavad ehitada päikese energial töötava pumbasysteemi. Keeniast plaanib sõita allapoole, siis ümber Madagaskari ja sealt India poole. Igatahes tänu sellele vihmale leidis Ta ühe itimehe, kes tegeleb selliste GPS seadmetega, mille abil on võimalik kogu GPS`i liikumine, koos erineva informatsiooni hulgaga netti üles laadida. See mees lubas selle seadme tasuta kasutusse anda, kuna Paolo laeva idee ei ole tulu teenida.

maja mere kaldal

Esimeseks peatuspaigaks oli kohalik tuiksoon Dundee beach. Rannikul oli paatide merrelaskmise koht, kus traktor võtab treileri ja viib selle vette, vastavalt olukorrale siis võtab paadi merest või viib paadi merre. Sinna me pikemaks ei jäänud ja peale väheke teede kuivamist asusime teele. Lõpuks parkisime Bruno kaubiku kaljuservale ja sättisime oma laagri püsti, kuna juba hakkas pimenema, siis tegime kiiremad liigutused ja saime söögi päikeseloojanguks valmis. Enam randa jalutama ei läinud, vaid ajasime niisama juttu ja vaatasime, kuidas taevas välku lõi.

didgeridoo

 Kuna polnud ei telki, ega lebomatte, siis sättisime kõik sinna kaubikusse, “põliselanikud” said magada korralikus voodis, mina ja Giuseppe olime sunnitud läbi ajama väga kitsukestes tingimustes. Ma sain madaga kas vasakul või paremal küljel ja kui liigutasin, siis muud asendit võtta ei saanud, pidi teise külje keerama. Giuseppel oli sama teema, aga tema asendid oli kõhuli ja sellili, küljepeal magamiseks jäi jalgade ruumist puudu. Kuna ärkamise aeg oli koos päikesega, siis suht kell 08 oli juba hommikusöök. Peale mida tegime jalutuse rannas, viskasime frisbeed ja vaatasime loodust. 

Dragonflies

Väga shefid olid rannas kasvavad mangroovipuud. Lisaks päike ja vaikne meri. Sai väheke loodust nautida. Ühe mangroovipuu juures lendas palju sitikaid, need olid dragonflies. Aborigeenide tarkus teadvat rääkida, et peale nende ilmumist on 4 nädalat kuivaperioodi alguseni. Väidetavalt aprilli keskeks peakski see juhtuma, praegu toimub mahajahtumise periood. Peale rannas jalutuskäiku läksime tagasi sinna paatide vettelaskmise kohta ja tegime kohalikus baaris mõned Corona õlud, 4=20 dollarit. Hea diil. Nautisime ilma. Meie lauajuures oli üks kohalik, kes rääkis hea anekdoodi Darwini seljakoti rändurite kohta. “Backpacker come to Darwin with a pair of underwear and 5 dollars, they don`t change either of them.” (seljakoti rändurid tulevad Darvinsse 5 dollari ja ühe paari aluspükstega, nad ei vaheta kumbagi.

söödav sipelgas

Positiivne nädalavahetus oli, väga meeldis seltskond ja see, et kuigi oli 3 itaallast, siis ka omavahel nad rääkisid inglise keeles. Kõik olid väga sõbralikud ja positiivsust täis. uued kogemused: võtta maast kookos, see purustada, maitsta seesolevat vedelikku ja süüa sisu. Sisu oli maapähkli maitsega ja vedelik meenutas kasemahla. Sai söödud ka pildil olevate sipelgate rohelist tagumikku. Selle maitse oli sidruniga võrreldav. 

kookos

Kuna nädalavahetus oli lühike, siis seetõttu ei saanud varem aega kirjutada, eile läks Giuseppe merele tagasi ja siis tegime ühe õlu ja ajasime juttu. Seetõttu ka ei olnud aega eile kirjutada.

Olge mõnusad ja loodan kirjutada seekord ikkagi pühapäeval, siis räägin tööjutte.

Bye