väljasõit loodusesse

Dundee beac

Tere taas,

Üle pikkade päevade olen leidnud jälle vaba aega, et siia mõned read kirjutada. Ma jätan tööalased teemad kõrvale ja kirjutan nendest oma järgmises postituses. Seekord siis ainult kahepäevasest puhkusest.

ausõna aprillis lähen juuksurisse

Kõigepealt kuidas jõuti idee juurde.

reisiseltskond 4kesi 

Kuna Giuseppe (Joko sõber Perthist) oli juba kaua kadunud (st. tööl Curry Bays, kuhu lendab kaheks nädalaks) siis otsustasin Temale helistada ja juhtuski sedasi, et Ta oli linnas. Õhtul  jalutasime kai juurde. Seal pidavat tema sõbrad kala püüdma. Võin juba ette ruttavalt ära öelda, et ei püüdnud.

Giuseppe, Bruno ja Paolo

Vee jõud. See auto üritas 1,5 meetri kõrgust jõge ületada

Aga enne teiste itaallaste juurde jõudmist jäi sellel samal kail meie teele ette üks maailma lõbusaimast riigist pärit mees (ei mäleta, mis riik see oli, aga miski väike kariibimere riik vast. Kes valdab seda infot, võib jagada). Tegelane töötab krokodilli pargis ja rääkis, kuidas Ta lõvisid jooksutab ja siis neid sügades rõõmustab. Kui seda nägi üks alltöövõtja, taimemürgitaja, siis see mõtles, et väga hea idee oleks ka minna seda lõvi patsutama. Ei olnud hea idee. Loo lõpp oli suhteliselt kurb, aga kuna see mees rääkis seda ülimalt lõbusalt, siis kokkuvõttes ei olnudki hull lugu. Igatahes kui lõvi ja see mees oma kohtumise  lõpetasid, siis sellel mehel puudu mõlemad biitsepsid ja ühel käel  triitseps, arstid asendasid need lihastega, mis võeti selle mehe jalapealt. Küsite, miks me selle krokodilli pargis töötava mehega  üldse rääkisime. Kohe vastan.

kraanikauss

siil

Traktoriga merele

Mees oli nimelt saia jagamas. Kohalik pagaritöökoda lõpetab reedel töö ja siis jääb palju saia üle. Seal oli erinevaid tooteid. Iga reede ta  jagab tasuta saia, vabatahtlikkuse alusel Mindl Beachil ja Darwini sadama wharfil. Kes soovib, siis kai peal oli Ta miski 21 paiku. Rääkisime veel pikalt, kuidas metsikust loodusest korjatakse krokodillide mune (kes siis ei tea, järglaste üleskasvatamise eesmärgil) eelmisel päeval märgistab helikopter pesad ära ja siis on kolmesed tiimid üks kannab mune, teised julgestavad tugevate keppidega. Põhimõteliselt toimub see puusadeni vees ja seal vees on üle pea ulatuv taimestik. Kõlab nagu hea idee krokodillide pesa poole jalutada.

 Krokodilliga kohtumisel pidi väga hea idee olema kaikaga vastu nina või sabapeale lüüa. Selle põhjus on see, et looduslikud krokod ei ole kunagi miskit sellist oma nahal tundnud ja seetõttu nad põgenevad eemale. Ei kujuta ette mis juhtub, kui lüüa sellist krokot, keda juba varem on nahutatud...

karbid

Lõpuks jõudsime ka itaallasteni, ajasime juttu ja viskasime frisbeed, veetsime 3 tundi, ajades juttu filmidest, reisimisest, muusikast ja erinevatest kultuuridest. Mina olin pigem kuulaja rollis. Ei tundunud nagu palju kaasarääkimise teemasid, kui vestluspartner Paolo on 10 aastat möööda maailma rännanud ja rattaga Himaalajas ja Indias vändanud. Sellel õhtul selgus, et itaalased plaanivad minna järgneval päeval Dundee beachile ja veeta seal paar päeva. Hommikul kell 08 helistati mulle ja liitusin nendega. Kuna tegemist oli itaallastega (Giuseppe, Paolo ja Bruno) siis oli põhiroogadeks pasta ja pasta.

selline kompositsioon oli rannas

Teed olid mitmes kohas ojade poolt märjaks tehtud ja seetõttu oli meie reis väga suures sõltuvuses ilmastikust, kui hakkab pikemalt sadama, võib juhtuda olukord,  et me oleme sunnitud sinna pikemaks ajaks vangi jääma. Kohale jõudes kostitaski taevataat meid suure vihmaga, aga kuna ilm oli soe, siis passisime suure vihma all 20 minutit ja pool tundi peale vihma lõppemist olime juba kuivad. 

Paolo on rändur, kes praegu teenib Austraalias raha, et finantseerida oma laevaehitust Keenias. See vääriks omaette peatükki, aga lühidalt: ehitab 20-25 inimese tarbeks laeva, võimalikult lihtsalt, puidust, ainuke elektroonika on navigatsioon ja tagavara mootor. Eesmärk on lihtsalt trippida ja aidata kohalikke külasi. Nt. Satuvad külla, kus peab vee toomiseks 5 km jalutama, aga nad aitavad ehitada päikese energial töötava pumbasysteemi. Keeniast plaanib sõita allapoole, siis ümber Madagaskari ja sealt India poole. Igatahes tänu sellele vihmale leidis Ta ühe itimehe, kes tegeleb selliste GPS seadmetega, mille abil on võimalik kogu GPS`i liikumine, koos erineva informatsiooni hulgaga netti üles laadida. See mees lubas selle seadme tasuta kasutusse anda, kuna Paolo laeva idee ei ole tulu teenida.

maja mere kaldal

Esimeseks peatuspaigaks oli kohalik tuiksoon Dundee beach. Rannikul oli paatide merrelaskmise koht, kus traktor võtab treileri ja viib selle vette, vastavalt olukorrale siis võtab paadi merest või viib paadi merre. Sinna me pikemaks ei jäänud ja peale väheke teede kuivamist asusime teele. Lõpuks parkisime Bruno kaubiku kaljuservale ja sättisime oma laagri püsti, kuna juba hakkas pimenema, siis tegime kiiremad liigutused ja saime söögi päikeseloojanguks valmis. Enam randa jalutama ei läinud, vaid ajasime niisama juttu ja vaatasime, kuidas taevas välku lõi.

didgeridoo

 Kuna polnud ei telki, ega lebomatte, siis sättisime kõik sinna kaubikusse, “põliselanikud” said magada korralikus voodis, mina ja Giuseppe olime sunnitud läbi ajama väga kitsukestes tingimustes. Ma sain madaga kas vasakul või paremal küljel ja kui liigutasin, siis muud asendit võtta ei saanud, pidi teise külje keerama. Giuseppel oli sama teema, aga tema asendid oli kõhuli ja sellili, küljepeal magamiseks jäi jalgade ruumist puudu. Kuna ärkamise aeg oli koos päikesega, siis suht kell 08 oli juba hommikusöök. Peale mida tegime jalutuse rannas, viskasime frisbeed ja vaatasime loodust. 

Dragonflies

Väga shefid olid rannas kasvavad mangroovipuud. Lisaks päike ja vaikne meri. Sai väheke loodust nautida. Ühe mangroovipuu juures lendas palju sitikaid, need olid dragonflies. Aborigeenide tarkus teadvat rääkida, et peale nende ilmumist on 4 nädalat kuivaperioodi alguseni. Väidetavalt aprilli keskeks peakski see juhtuma, praegu toimub mahajahtumise periood. Peale rannas jalutuskäiku läksime tagasi sinna paatide vettelaskmise kohta ja tegime kohalikus baaris mõned Corona õlud, 4=20 dollarit. Hea diil. Nautisime ilma. Meie lauajuures oli üks kohalik, kes rääkis hea anekdoodi Darwini seljakoti rändurite kohta. “Backpacker come to Darwin with a pair of underwear and 5 dollars, they don`t change either of them.” (seljakoti rändurid tulevad Darvinsse 5 dollari ja ühe paari aluspükstega, nad ei vaheta kumbagi.

söödav sipelgas

Positiivne nädalavahetus oli, väga meeldis seltskond ja see, et kuigi oli 3 itaallast, siis ka omavahel nad rääkisid inglise keeles. Kõik olid väga sõbralikud ja positiivsust täis. uued kogemused: võtta maast kookos, see purustada, maitsta seesolevat vedelikku ja süüa sisu. Sisu oli maapähkli maitsega ja vedelik meenutas kasemahla. Sai söödud ka pildil olevate sipelgate rohelist tagumikku. Selle maitse oli sidruniga võrreldav. 

kookos

Kuna nädalavahetus oli lühike, siis seetõttu ei saanud varem aega kirjutada, eile läks Giuseppe merele tagasi ja siis tegime ühe õlu ja ajasime juttu. Seetõttu ka ei olnud aega eile kirjutada.

Olge mõnusad ja loodan kirjutada seekord ikkagi pühapäeval, siis räägin tööjutte.

Bye

järjekordsed vabandused

Kuna itaalastega sai tehtud väljasõit loodusesse, siis ei jõua täna teha postitust, aga kindlasti tuleb see järgmise nädala jooksul. Seekord on mida kirjutada ja väheke pildimaterjali jagada. Veelkordsed vabandused, aga õnneks sai nädalavahetusel plätad liivasisse susata. Olge mõnusad ja tervitage teisi kaa :)

Tunnelid

Tere!

Järjekordne nädal on möödas. Praegu siin rutiin. Töö ja vabaaeg. Veidike lõhkus rutiini tsükloni hoiatus ja libisejad. Kuna tsüklon ei moodustunud, siis sellest ei ole väga mõtet rääkida. Mõned päevad käisin ratta asemel bussiga tööl. 

Hea on see, et saan valida kuidas tööle lähen, sest ratta ja bussiga on enamvähem samasuguse ajakuluga. Kui hommikul sajab, siis hüppan bussile ja tagasi ka bussiga. Kui aga peale tööd sajab ja hommikul olen rattaga tööle liikunud, siis jätan ratta sinna ja tulen bussiga tagasi. Väidetavalt veel nädalakene või kaks on veidi madalama rõhuga ilma, aga siis juba peaks koputama kuiv hooaeg.

Teine teema on libisejatega (vt. Eelmine postitus). Eile öösel oli meie 6 inimese toas 8 eestlast. Ilmselgelt on seda palju. Reede õhtul oli ühel hetkel ühes hosteli toas 13 eestlast.

Kuna esiteks siin hostelis on suht palju elanikke, hosteli põhimõtted on veidike minu omadega erinevad ja meie toas on 3 inimest, kes selle eest ei maksa(2 magab põrandal). Siis neid argumente arvesse võttes olen mõelnud oma hosteli vahetamisele. See alles värske idee ja tuleb läbimõelda. Vaatan, mida järgmine nädal toob ja siis otsustan. Praegune olukord ei ole minule sobiv. Praegu ei saa isegi oma kappi lahti teha, sest maaslamaja jalad blokeerivad. Kui järgmisel nädalal see olukord paraneb ja meie toas on jälle viisakas arv inimesi (5-6), siis vast ei hakka vahetama, aga kui olukord ei muutu sobivamaks, siis olen otsustanud edasi liikuda.

Darwini tunnelid

Eile (laupäeval) käisime Taaviga turisti mängimas (jälle). Vaatasime Darwini kuulsaid tunneleid, 171 meetrit pikad 5 meetrit kõrged. Seal säilitati sõjaväe kütust ja õli. Midagi suurt ja ekstravagantset ei olnud, aga on jälle üks Darwini vaatamisväärsus ülevaadatud. Andri ja Joko puhkavad Filipiinidel, täna peaksid naasma ja homme juba uuesti tööle, küsige neilt kindlasti reisimuljeid. Lõpuks tuli tagasi ka Karl, kes veetis Paspaley pärlilaeval päris mitu nädalat, miski kuuaega järjest tööd.

Kui vähegi ilma hoiab, siis olen teinud oma rattaringi eastpointi ja tagasi. Aga nagu siin viimane nädal seda eriti ei ole hoidnud, siis 2 korda sai seda marsuuti ikkagi läbitud. Siin ei soovi vihmakätte jääda, sest kui tuleb vihm, on inimene hetkega läbimärg. Tihtipeale ei aita ka varjualune, sest koos vihmaga tuleb ka suur tuul, mis hoiab vihma horisontaal asendis.

Eelmises postituses mainitud tehnilised rikked seisnesid selles, et ma olin nii jumba, et panin oma arvutile parooli peale ja 2 tundi hiljem enam sisse ei saanud. Eitea milles põhjus oli (meelest minemine oli ainult üks variant). Aga kuna Taavi on osav siis Ta suutis mu arvutisse sisse häkkida. Niiet nüüd on korras. 

Üks uudis tuli veel. Vaatasin kalendrit ja selgus, et meil on munadepühade ajal 4 päeva pikkune nädalavahetus. Sellega seoses tekkis idee, et seda Uluru kivi saaks sellel ajal minna vaatama, et niisama 4 päeva passida on ka mõtetu. Võtaks rendiauto ja läheks chekiks selle üle, siis on juunis lihtsam reisida. 

Tänane muusika lugu tuleb veidi vanemast ajast Martin Solveigilt.

tehnilised rikked

Seoses tehniliste riketega v6ib homne blogipostitus ärajääda. Seniks las mängib muusika.

Libiseja

Lugedes kokku need päevad, mis Austraalias on veedetud, siis selgub, et juba on neid viie kuu jagu, kusjuures on seal sees ka liigaasta veebruar. Elu rahulik, veidike raputab teadmine, et tuleval nädalal on tsüklon jälle tulemas. Eelmised ei ole nagu miskit muutust toonud, loodetavasti ka seekordne. Ainuke asi, et võibolla pean mõnel hommikul jälle bussiga tööle minema, sest vihmaga ei viitsi sõita. Tööjuures oli eelmine nädal huvitav. Meie poes olid suured ülemused: top3`as mees selle värvipoe Austraalia osas. Meie boss ütles, et kõik jättis positiivse mulje ja visiit oli edukas, meie boss oli rahul. Lisaks sellele oli just eelmisel nädalal päev, kus meie värvipoes olevate toodete hinnad tõusid, siis sellest lähtuvalt oli ja tuleb veel väga palju pahaseid kliente.

Kui lisasin ükspäev värvidele toone, siis võttes lahti ühte värvipurki, vaatas sealt mulle vastu rohutirts. Läksin Russi juurde ja küsisin, et kas see on normaalne? Ta hakkas naerma ja oli üllatunud. Boss tegi pildid, saatis suurtele ülemustele Adelaide. Tööstuslike värvidega tegelev töötaja uuris minult, et kas kaas oli ikka korralikult kinni ja kui seda kinnitasin, siis oli tema üllatus väga suur. Igatahes ei ole teada, et kuidas see sinna purki sai ning peakontorist tuli otsus: visake purk kiiresti minema. Üldiselt tööl on kõik toimimas ja tiim on hea, boss koguaeg kiidab.

Sellel nädalavahetusel ei olnud mingit turistikat, ainult Casuarina shopping Centeris käisime shoppamas. Ostsin omale rattaga sõitmiseks uued lühikesed püksid. Plaan on hakata peale tööpäeva (mõnel korral nädalas) suuremat rattatiiru. Täpseid kilomeetreid ei oska öelda, kuna teekond läbib rattateid ja seda google maps ei näita, aga miski 25 km ring vast ikka. Lisaks on siis igapäevane tööle ja koju 22 km. Tuleb ennast ikka liigutada, muidu lähen laisaks.

Nüüd jagame 6 eestlasega tuba. Üks on “libiseja”. Me kutsume siin selliseid elanikke, kes üüri eest ei maksa, aga veedavad oma ööd vabadel vooditel. See on suhteliselt levinud taktika juba, kahjuks. See libiseja, kes meie toas on, pidi minema 3 kuuks merele ja seal viibima kolm kuud järjest. Oli seal 7 päeva ja siis tuli äkki ühelpäeval tagasi. Selgus: kaptenil ei olnud kalastamis luba ja politsei konfiskeeris saagi ja kõik ära. Õnneks saatis kapten selle eestlase koju, sest äkki Ta räägib need kalamehed vahele. Meie hostelis on juba üle 20 eestlase kindlasti (kiiresti lugesin kokku 19, aga kindlasti ma kõike ei tea).

Üks eestlane läks Darwinist minema, Indrek. Saadeti asumisele Broomi linna. Seal jätkab oma pärlitööd, aga kahjuks enam Darwinisse vast ei satu. Seega selle mehega kohtume uuesti alles koduses Pärnus.

Darwin

Tahtsin juba kirjutada, et pole uut pildimaterjali pakkuda, aga siis tuli meelde, et üks pilt on olemas, mida pole veel avaldanud. Põhjuseks oli see, et sooritasin selle oma ipdiga ja kvaliteet ei ole kõige parem. Aga ma ei saanud seda pildistamata ka jätta, sest see vaade oli ikka super ilus, plaanin sinna tagasi minna ja parema pildi teha. Nimelt käsin Charles Darwini rahvuspargis (tegelt see kaitseall ja ainus ligipääsetav koht on grillimis plats). Kohalejõudes oli pildilolev vaade ja tühjad pikniku lauad ja gaasigrillid. Hämmastas see, et pühapäeval ei olnud seal mitte ühtegi inimest. Igatahes on see Darwini linn teise nurga alt.

Selle nädala loo valik tuleb tänu Hugo filmile. Vaatasin seda ja soovitan omaltpoolt. Lõputiitrites hakkas mängima lugu: Coeur Volant (feat. Zaz) - Howard Shore. Selles kaasa tegev Zaz`i hääl oli minule väga meeltmööda ja otsustasin vaadata, et mis lugusi Ta veel teinud on. Veidike youtube tuhnimist ja selgus, et päris head lood, muretsesin omale tema plaadi ja sealt pealt ka sellenädala lugu. Kuna olen siiani pannud ainult ühe loo, siis ei hakka traditsioone rikkuma ja see lugu meeldib mulle sealt ka enim: “Eblouie Par La Nuit”. Lisaks meeldivad veel lood: “Trop Sensible”, “Le Long De La Route”, “Port Coton”, “La Fée” ja vast kõige tuntum laul sellelt plaadilt: “Je Veux”. Kel viitsimist, kuulake.

Nautige kevadet ja minge lõhkuge jääpurikasid.

Olge tegusad, suvi pole kaugel.

Tsau

Krokosi vaatamas

Pühapäev 04.03.2012

krokodemaa õhtujuht 

Täna oli jalutamise päev. Käisime Taavi Ken-Kevini ja Indrekuga Cullen Bay jahisadamas. Hea, et päike ei paistnud, muidu oleksime pidanud taluma suuremat kuumust, kui 31 kraadi. Viimane nädal on olnud jälle pigem vihmane, paar päeva olen bussiga tööle loksunud. Kuna eelmisel reedel lahkus päevapealt mu eelmine, hobuse hääli tegev paarimees, siis on mul jälle uus töökaaslane. Seekord proovisin veidrikke vältida ja läksin kindlapeale välja. Kuna bossil oli eelmisel reedel suhteliselt kehva päev, igasugu probleemid ja siis see Timi lahkumine, läksin bossi kabinetti ja tegin ettepaneku, et ma pakun lahenduse uue töölise otsingul. (Olukorra selgitus: töötan tööbüroo Randstadi all ja see ettevõte rendib mind Wattyl/Solver värvipoele) Ettepanek: Mul üks sõber Randstadi nimekirjas, otsib tööd ja ma juba tean ka teda, et ma soovitaks Taavit. Siis on mul lihtsam, et enamvähem tean, keda oodata ja boss ei pea ka muretsema uue töölise otsimise pärast, Randstad oleks kindlasti mingi suvalise saatnud jälle. 

kroko

Randstadist sain teada, et boss on sellele positsioonile otsinud kohalikku töölist ja ei soovi ajutisi töötajaid, aga kuna need nn.”püsivad” töötajad on olnud suhteliselt ajutised (1 päev-3nädalat (vist)) siis ju ei ole eriti vahet, et millise taustaga see uus töötaja on. Praegu Taavi seal 4 päeva töötanud ja saab hakkama küll, esimesed päevad olid keskmise töötihedusega, aga Taavile tundus, et seda tööd on ikka häbematult vähe (ma olevat liialdanud selle töö hulgaga vt. eelmisi postitusi). Kui esimesed päevad võtsid Tal silme eest kirjuks, siis praegu juba otsib ise tegevusi ja saab hakkama küll. Veidike olevat see kohalike keel arusaamatu, et kõigepealt peab arusaama, millised sõnad sealt suust tulevad ja siis mida selle lausega öelda tahetakse. Aga vähemalt ei ole asiaatide kombel kõige nõus, vastates “YES!” vaid ikka küsib üle, kui aru ei saanud.

söötmine

Tööjuures ma juba oma käpp, boss laseb iseseisvalt mult tööstuslikke värve toonida, no okei, Ta küll vaatab enne üle need kogused, aga ikkagi ma ise seal surun seda toonimis värvi kogust.
Ükspäev Russ (Suur mees, kes seal üle 20 aasta töötanud) ütles mulle, et ta hakkab minust puudust tundma, kui sealt ükskord lähen minema. Lohutasin, et niipea veel ei lahku, aga Ta ikkag ütles, et jääb oma seisukoha juurde. Eelmine nädal ületas Ta minu tööloleku ajal mahakukkunud värvikoguse tulemust. Tööpäeva lõpus vedas  tõstukiga värvipotsikuid ja täpselt lao välisukse juures kukkusid 3x15l värvipotsikud põrandale. Kõik meie laos olev spets liiv läks kasutusse ja 45 minutit hiljem olime selle juba likvideerinud. See seal hea, et tiimitöö annab tooni, kõik aitavad ja keegi ei süüdista. Kui juhtus, siis juhtus kogemata ja tuleb võtta kasutusele meetmeid, et enam ei juhtuks. Et üldises plaanis on kõik väga positiivne ja meeldib seal.

selliselt nad ootavad

Põhimõtteliselt iga päevaga tuleb Darwinisseeestlasi juurde, praeguseks juba lugemine sassis, aga miski 20 inimese kandis vist peaks meie hostelis olema, aga täpselt ei kujuta ette, kui palju inimesi just hetkel on. Enamus suuremaid Eesti mehi saab Paspaleysse kiiresti tööle. Tuleb osata keelt, initsatiivi näidata, eestlane olla ja keskmisest veidi jurakam olla, siis pole probleemi nädala-, max 2-ga saada tööle.

pargi plaan

Eile oli jälle turistika laks. Käisime Taaviga krokodille vaatamas “Crocodylus Park”. Teised kompanjonid ei suutnud ennast piisavalt liigutada, et krokodillideni jõuda. Seal räägiti krokodillide ajaloost, iseloomust, käitumisest ja füsioloogiast. Huvitav fakt:”krokodillide eest ei saa põgeneda siksakitades, tuleb hoopis joosta otse ja nii kiiresti kui võimalik tugeval maapinnal. Kui suudad põgeneda esimese energia purske sooritanud kroku eest, siis on lootust pääseda” Juba sadade meetrite kaugusel olev veealune kroko suudab tajuda saagi suurust, kaugust ja vette sisenemise asukohta, et kui juba krokut märkad vees, siis põhimõtteliselt on juba hilja veest pääseda.

väiksemad  

valitseja?

 Krokode hambad on nürid, sest siis ei toimu liha rebimist, vaid võetakse kogu saak omale toiduks. Tuuri käigus söödeti krokodille ja lasti 2 aastaseid krokodille käes hoida. Ainuke asi, mida ei tohtinud väikest krokut käes hoides teha: lahti lasta, sest siis jookseb see pisike tiigi poole ja suuremad söövad nad ära. Ükskord oli väike tydruk ühte krokot käes hoidnud ja siis see oli veidi liigutanud, tydruk viskas kroko ülepea, seljataga asuvasse suurte krokodillide aeda ja suur emane kroko oli hetkega selle ära söönud. Tydrukul võis väga tore päev olla.
Krokodilli park loodi esialgselt liigi kaitsmiseks ja siis nende järglased tehti lihaks ja käekottideks (kroko nahast rahakott:299 $), aga see ei toitnud ära, oldi kuludega tasa, praegu saab seda parki arendada, kuna on turismiosa juures ja pärast seda muutus see kasumlikumaks. Lisaks krokodele olid seal känguruud, wallabid, jaanalinnud, lõvid, ahvid, maod, dingod ja palju muud. Lõpus tegime seal kohapeal väikse burksi kah, Taavi sõi kanalihaga aga ma ikka tellisin omale krokolihast burksi. Sest tihti sellist asja ikka pakutakse. Maitse oli hea, liha oli kotletiks tehtud ja päris söödav oli, kui ei teaks, et krokodilli liha, siis poleks arusaanud. Park oli kokkuvõttes väga huvitav, et kes Darwinisse satub, siis seda soovitan küll ja 35$ ei ole palju selle eest.

suu ümber on teip

Muusika valikul lähen mõnusalt ajas tagasi ja suurepärane laul pühapäevaks: John Mayer – Gravity.

Aa ja Triin ma siis veidi asja ajanud ja nüüd võid juba nats suurema häälega sellest rääkida, aga asjaosalised saavad sellest loomulikult teada ;)