Sunday, February 19, 2012

countdown 5 kuud


Darwin

Plaanide järgi on mul 5 kuud Eestisse tulekuni. Teemad mida selle nädala postituses käsitlen:
  1. Uus töötaja
  2. Mahakukkunud värvipott
  3. Lennumuuseum
  4. Darwini pommitamise 70-s aastapäev.
  5. Esimene pikem rattasõit
Minu töõkoht
Täna lisandus minu nähtud elusolendite loetellu jellyfisf. Jalutasime rannas ja kaipeal istudes nägime stingless jellyfishi tekkimas ja kadumas. Tänane päev on Darwinis eriline. 70 aastat tagasi tõmmati Austraalia II maailmasõtta, kui needsamad üksused, mis pommitasid Pearl Harbouri, ründasid Darwinit. Kokku oli 242 lennukit ja 64 pommitamislainet. Täna oli Darwini pargis tseremoonia ja täpselt samal ajahetkel, 10.00 hommikul, mil toimus pommitamine 70 aastat tagasi, lendas üle Darwini üks pommitaja, lasti õhutõrjesignaali ja õhutõrjekahuritest ning käsirelvadest tehti pauku. Kahurid põrutasid ikka oma mitu minutit.

puud vees
Esimese pikema rattasõidu tegin eelmisel pühapäeval. Pikkuseks tuli ligi 30 km ja selle käigus vaatasin ära oma tööle mineku teeraja ja Dudly Point pargi. Sealt sain teha Darwini panoraam pildi ja päikseloojangu pilte. Väga ilus koht, et piknikku pidada ja loojangut nautida. Seal inimesed grillisid ja nautisid ilusat pühapäeva ilma koos peredega. Pildid on kõik seal tehtud. Ratas on aus ja töötanud minuga nädal aega. Midagi kurta ei saa, igal hommikul olen viisakalt tööle ja sealt tagasi saanud, no kui nädalavahetuse päevad välja jätta. Siia hostelisse on ikka palju eestlasi tekkinud, reede õhtul olime üheskoos 10 eestlasega ja joodi rummi. Kuna olen näinud veel siin eestlasi, siis eeldan, et arv võib läheneda 15ni. Ühega neist, Taaviga käisime laupäeval Darwini lennumuuseumis. See on viimaseks puhkepaigaks ainsale B-52 pommitajale lõunapoolkeral. See annetati USA poolt Darwini inimestele ja selle ümber ehtati spetsiaalne angaar, kus seda hoida. Lisaks meeletu suurele lennukile oli seal ka igasugu erinevaid lennukeid ja nende allastud vrakke. Kõiki pilte kahjuks ei saa praegu panna, aga luban, et homme tulevad lisapildid, üks on special tehtud Marjule ;)
B-52

B-52 mootorid
Praegu lesin voodis ja pean veel homseks tööpäevaks võileibu tegema. Aga tööjuurde tuli eelmisel nädala uus tegelane Tim. See ikka veider mees, hullult tüütu. Koguaeg tahab olla ninapidi juures ja iga jututeema kohta on temal miski huvitavam jutt. Mõni jutt on selline, mida siin isegi ei saa kirjutada ja mul lihtsalt jäi suu lahti, et kuidas see jutt nüüd teemasse läks. Aga ta ise positiivne ja koguaeg lõbus. Pidi kuskil bändis ka trompetit mängima, tööl olles kannab kaabut (90% ajast) ja kui ta seda teeb, siis väga veider vaatepilt. Ta nagu oleks turist, kes meie juures töötab nii 20 minutit veel ja siis läheb edasi. Umbes nagu külaline, kes lihtsalt uudishimust aitab meid seal. Boss ka ütles, et suht veider tüüp ja ma lisasin “quite a character” (omamoodi tegelane) siis ta naeris ja ütles, et võib ka nii öelda. Aga minujaoks on ta tüütu. Ta seal suure suuga ajab teiste töötajatega juttu, siis ma hakkan midagi tegema, ta kohe hüppab mu kõrvale ja vaatab, et mida ma teen. Ma vahepeal talle annan juhiseid, et mida ta võiks teha (ükskord ütlesin: "sul on suurepärane võimalus viia prügikastid välja") . Aga kui ta ise ei tule küsima, et millega saab kasulik olla, siis ma sundima ei hakka. Aga jah, lihtsalt seisab minu kõrval ja passib, millega ma tegelen.

Darwin
Ükspäev oli väga igav, no midagi ei olnud teha, kõik oli korras ja toimis. Istusin toolil ja passisin, siis mõtsin et vaatan poeriiuleid üle ja jalutasin ühest riiulist mööda, boss jalutas vastu ja ma võtsin ennast koomale, ühe riiuli poole. Tundsin, et midagi jäi mu pükste taha kinni ja kui ümberpöörasin, siis nägin kuidas 4 liitrine must värv kukub põrandale laiali. Üks sang oli lahti ja see jäi mu pükste külge. Kiiresti toodi mingi special liiv, koristati ära ja kuna oli tegemist veebaasil oleva värviga, siis selle puhastamine oli suhteliselt lihtne. Igatahes sai sellega sisustada ligi 45 minutit ja boss sai neli A4 lehte raporteid täita. Aga nüüd tegelt seal tööl veel lebom, sest saan käsutada ühte inimest ja ma tean kuskohas need värvid asuvad. Seega on rohkem vaba aega ja tunnen et olen ettevõttele kasulikum.
Loovalik tuleb Eesti progerokist, mis on sündinud Nõka eestvedamisel. Minujaoks täiesti uus lugu ja juhuslikult sattusin selle loo juurde ning loodan, et sellega avardub veel kellegi muusikamaailm. 


No comments:

Post a Comment