Bushfire

Laupäev 03.12.2011

2.päeva hommik (punane-tule levik,
 roheline- kontrollitud võsapõleng.
Prevelly-meie elukoht.)

Evakueeritute elu 2. päev algas varakult. Tuli tööle minna. Hommikune pilk tule leviku kaardile oli positiivne. Meie hostelist põhjapoole oli tuli levinud, aga meie hostel oli puutumata. Sel päeval tuul pöördus (Marten jagab seda biiti). Tuul oli soe ja tugev selle abil sai tulekahju suunduda meie hosteli poole.  Peale töölt tagasi tulekut öeldi meile, et 80% tõenäosusega on meie hostel mahapõlenud. Seetõttu soovitati meil kirjutada avaldus, et Austraalia valitsus eraldaks meile söögi ja esmaste riiete tarvis veidike raha. Tegime seda ja saime eelnevalt kinni makstud krediitkaardid. Õhtu veetsin evakuatsiooni keskuses, sõin ja internet. Anty käis kohalikus baaris istumas.

Stone Cottages
 http://www.margaretriverstonecottages.com/ 

istanduse emu

Öö veetsime ühes välja üüritavas majas, kus oli 2 suurt voodit ja konditsioneer. See  voodi oli veel parem, kui eelmise öö madrats. Kahju oli ainult sellest, et me saime selles majas veeta 6 tundi. Järgmine päev oli tööpäev ja kuna maja asus Margaret Riverist veits eemal, siis sinna jõudsime umbes 00.00 paiku. Austraalias ei ole öösel mõistlik kiiresti  sõita, kui puudub känguruuraud.

Reedel jälle tööpäev. Oleme selles istanduses veetnud aega üle kuuaja, aga alles sellel päeval avastasime istanduses ringi jooksva emu. Meie ülemus rääkis, et see on seal olnud põlvepikkusest poisikest saati. 

hosteli remondimees

Reedesesse päeva  tõi veidike lootust Dave, meie hosteli remondimees, kes ütles, et hostel seisab ikka veel püsti. Otseselt midagi tarka me reede õhtuks teada ei saanud. Meie hosteli olukord ja aeg millal me saame olukorrast ülevaate, püsisid meie jaoks saladuses kuni laupäeva päevani.

jupiter

Reedel läksime ööbima ühe vanapaari juurde. Roy (vist oli selline nimi) ja tema naine. Pensionärid, elasid oma tütre majas ja kogu oma raha olid nad raisanud reisimisele. Nad oleksid tahtnud veel reisida, aga neil puuduvad selleks finatsid. Ajasime juttu maailmaasjadest, poliitikast, majandusest ja reisimisest. Kui mees oma vabaaja tuba näitas, siis oli seal nurgas teleskoop. Kohe uurisin, et kas Ta tegeleb sellega. Härra läks silmapilgust elevile ja lubas õhtul näidata, mida tema tagahoov pakub. Proua oli veidi pettunud, aga härra lausus: “Mina ei surunud midagi peale, nad ise soovisid vaadata!” Ilmselt selles perekonnas see teema tihedalt üleval. Lisaks sellele, et näitas oma teleskoobiga asju, pidas Ta meile loengu teemal “maa, kui ainus elukandev planeet kogu universumis” Ise ta ei uskunud maaväliseid olendeid, kuigi ütles, et kui need ilmuvad, siis ta väga ei üllatuks. Ta suunas teleskoobi jupiterile ja rääkis, et see on üks huvitavamaid taevakehasi teleskoobiga jälgimiseks: see ise pöörleb, tema laik ilmub ja kaob ning lisaks on huvitav jälgida kaduvaid ja ilmuvaid nelja kuud. 

Hommikul ärkasin vara ja tädi näitas telekast uudiseid, tass kohvi ja asusime tagasiteele evakuatsiooni keskusesse. Seal oli järjekordne 10.00 esinemine. 

pressikonverents

auditoorium

hosteli manager Will

hosteli elanik Alison (ruudulises)

Räägiti, et inimesed saavad õhtuks oma kodudesse tagasi. Kõik plaksutasid. Räägiti, et tuletõrjujad näitasid vankumatut vaprust. Kõik plaksutasid. Kui see läbi sai, anti meile teada, et saame bussi ning on võimalik minna hostelisse, 5 minutit oma 1.prioriteediga asjad kaasa võtta ja olukorda omasilmaga kuningat mängida. Sesuhtes oli mõtetu reis, et õhtul saime juba jäädavalt oma hostelisse tagasi, aga ühed Austraalia tüdrukud said võtta oma asjad ja lennukile jõuda. Nendele oli see reis väga oluline. 

osa hosteli elanikest
 4 taiwanist
3 sakslast,  
2 eestlast ja
shotlane

Evakueeritud hostellased

uhke prantslane Thibaud 

politsei eskordib meid

ületee asuv endine võsa

hostel peale põlengut. murus on näha kuumust.

Hostelisse tagasi jõudes kuulsime, et tuletõrjujad olid tublit tööd teinud. Meie hostelist üle tee asus võsa ja väidetavalt olid tuletõrjujad hoidnud meie hosteli juures liini, et tuli eileviks majadele. Suured kahjustused suudeti ära hoida.

kõik asjad toast välja. Ära jäta akent lahti,
 kui võsapõleng.

Pilt ei olnud ilus, palju hektareid(3500 vist) oli põlenud ja kõikjal oli suitsuhaisu. Õnneks oli palju maju suudetud päästa ja ühtegi inimohvrit ei olnud. Õhtul läksime hostelisse ja tehti küünlavalguses grill ning pidu. Väga hea oli tagasi olla ja kõik said oma kogemusi jagada. Järgmisel päeval oli äratus 08.30 ja kõik aeti üles, et koristamisele hoog sisse lükata. 

kõikide diivanite vahelt leiti
kokku 15dollarit münte.

bassein, pärast

Terve päev jantimist ja enamvähem saadi korda. Kõik maja seinad, muru, taimed ja pesemis ruumid kasteti voolikute abil veega üle. Sain ka tuletõrje voolikuga maja ja vannituba kasta. Linnapeal olime selleks ajaks ostnud omale uued plätud ja mõned riided. Pühapäeval oli jälle ühine söök ja hosteli poolt joogid, nii alkoholivabad kui ka õlu. Selpäeval oli pidu väiksem, sest paljudel oli järgmisel päeval vaja imuda tööle.

Emma koristab 

Käimasolev nädal algas nagu tavaline, ainult vahe oli selles, et puudus meil hostelis elekter ja lõunasöögiga tuli improviseerida. Teisipäeval tegime pooliku tööpäeva, sest olime otsustanud Busseltoni minna ja raisata raha. Mõeldud tehtud. Ostsin omale uue iPodi, sellele katte ja kõlarid. Kui tagasi sõitma hakkasime, saime teate, et hostelis on elekter tagasi.

林鈺萍  koristab

Miki ja Patricia koristavad

Emma ja Cort koristavad

kogu hostel koristab

tuletõrje voolik

koht, kus oli mu lahtise kaanega läpakas

Enne

pärast

Eile käisin rattaga Margaret Riveris. Teepeal tegin pilte.

Seda tuli ei võtnud

lootus uus

Loo valikul pean Kaijat tänama. Tabav muusikapala temalt.

veel mõned pildid põlengu ajal:

puistab vett

Miki tehtud pilt, tema arvates meenutab see vulkaani.

Elage hästi,

Bye

Moon