auto allkäik

üks pilt räägib rohkem, kui 1000 sõna

Eelmises postituses jäi 2 teemat kirjutamata. Ookeani kalapüük ja katkine auto. Räägin olulisemast asjast. Meie auto jäi seisma peale 3000 km sõitu. Käigud ei läinud enam sisse. 8 km enne istandust juhtus see. Helistasime oma ülemusele. Saadeti üks teine mees meid peale võtma ja see viis meid istandusse. Jätsime auto teeäärde ja läksime tööle. Peale tööd viidi meid tagasi auto juurde. Kontori inimesed pakkusid abi, et aitavad treilerit otsida, pidime sellest pakkumisest loobuma, sest ei soovinud 165 dollarti maksta. Võtsime ülemuselt köie ja mõned kinnitused ning võtsime ühenudst 3 eestlasega. Õnneks olime nende koduteel, seega said nad meid aidata. Probleem oli selles, et nende autol puudus kärukonks ja igasugune pukseerimist soodustav haak. Peale ühte väga ekstreemset varianti (köis läbi uste ja uksed kinni) jõuti järeldusele, et auto all on üks koht kuhu sab panna köit. Mõeldud tehtud ja pukseerimine võis alata. Mihkel (üks eeestlane) helistas, et andku märku, kui hoog kiireks läheb. Kui kiirus oli juba 110, ei olnud me helistanud. Margaret Riverini läks kõik hästi, aga peale linna oli üks ringtee, seal läks meie köis katki. Kiire umbsõlm peale ja sõit võis jätkuda. Kohale me selle autoga jõudsime ja tänaseks on teada, et vähemalt 500 dollarit tuleb remondieest maksta ja veel lisaks tuleb ära teha auto registreerimine (230$ ), mis saab homme otsa. auto hind oli 900. Oleme siin arutand ja jälginud asjade kulgu, hetkel tundub mõtetu seda autot hakata parandama. Kuna meil läheb seda autot vaja ainult üheks kuuks, praegu oleme saanud kuidagi sätitada, et saame liikuda ja pärast tuleb auto maha müüa, hind ja müügi õnnestumise % on väga ebakindlad.  Sellesuhtes on okei, et vähemalt mina olin ostmise hetkel leppinud selle auto kiire mahakandmisega. Niikaua, kui sõitis, tegi tublit tööd.  

Kontorist lubati meile tööd ja et jõulude ajal on ainult väike, paaripäevane paus. Aga eks see tegelik asjade käik paistab. Täna ostsin ka Darwinisse pileti ära. 10.jaanuar on liikumine. Kuigi kliima tundub ebaviisakas, siis käin ära ja vaatan, mis edasi saab. Täna on kogu hostel väljamüüdud, osad “põliselanikud” olid sunnitud väljakolima. Igalpool on 14-15 aastaseid inimesi. Müra on palju rohkem, kui tavaliselt.