Kui Sul tuge vaja, ära karda keppi küsida

Tere sõbrad.
Kuna lubadus sai antud, siis hakkan vaikselt pihta. Tänasteks teemadeks on:

Mary River

1.Eelmise nädala kõrgemate ülemuste külaskäik.
2.Kalastusretk Mary Riveril.
3.Lennupiletid
4.Järgmine ümberpaiknemine Austraalias.

   Võtan esimesena arutluse kõige konkreetsema teematõstatuse: Lennupiletid.
Eelmise nädala seisuga said mu lennupiletid kõik ostetud. Darwin - Manila 23. juuni (praegu avastasin, et võidupüha ju). Selle piletiga läks see õnneks, et sai valitud liigutatava kuupäevaga reis. Saan muuta oma reisipäeva, selle tegevuse "õnne" selgitan hiljem. Manilast Bangkoki soodsat otselendu ei leidnud, seega pean Singapurist läbi käima ja Bangkokis istun kell 05.00 lennukile ja peale 4 tunnist vahepeatust Kiievis aetakse mind 10. juuli õhtul kell 17.30 lennukist välja. Sellest lennukist ei soovi maha jääda. Seega on veel umbes 6 nädalat Ausis veetmist ja tänasest päevast 2 kuud mu taaskohtumist kodumaaga.

Krokodill

    Järgmiseks lahkan meie poele laangenud õnnest, mis avaldus sellega, et üks suhteliselt kõrge ülemus, Dave Morrow tuli meie poodi viisakus visiidile, mille eesmärk oli anda edasi kiidusõnad. Tüüp viis meie tööka kollektiivi õhtustsööma, tegi väikse slaidishõu ning vaatas, kuidas asjad Darwinis käivad. Kui arvate, et õhtusöök oli chill ja vabas vormis, siis on Teil väga õigus. Boss oli igati tavaline ja huvitus töötajatest, kui inimestest. Ei olnud mingit üleolukut ja nina püsti ajamist teemal:"mina teen Teile õhtusöögi välja". Õhtusöögil rääkis oma tavapäraseid lugusid, mis tema ja tema naisega on juhtunud, uuris, et mis olukord Eestis toimub, kuidas mina sellesse suhtun jne. Kui nägi, et pearoog oli liiga väike, siis polnud probleemi ja tellis kõigile magustoitu :) Ka oma slaidishõu ajal, mille peamisteks teemadeks olid tööohutuse numbrid ja millised on olnud meie brändi saavutused, oli tüüp väga omamehelik.Kõik kuulame seda, mida tark onu kõgelt räägib, tal miski suurem keemia haridus ja osaleb otseselt uute toodete arendamisel, ja järsku, kui jutt on läinud keemialabori katsetele ütleb Dave:"Karel, sa oled keemia katsetega hästi kursis, kuidas Sul seal ohutusega oli?" Mul olid kõik mõtted peast ja sõnad suust kadunud, kokutasin ainult. Ta märkas mu nõutust ja ütles:" Sa ju õppisid kalakasvatust?" Siis tuli selgus, et mees räägib tõtt ja on asjadega kursis. Mis oli väga positiivne üllatus, et mehele läheb korda ja uurib, millega ja mida töötajad tegelevad.
Kui meile edastatav slaidishõu läbi sai, ajasime juttu ja mees küsis, et kas Eestisse minnes panen oma kalakasvatuse tööle, siis ütlesin, et praegu mõttes seda ei ole, liig palju jääb vajaka veel. Ja siis soovitas, et pane vähikasvatus tööle, et on rentaablim. Ma seletasin, et seal riskid suured, vähikatk jne. Siis tegi ettepaneku: "aga siis tee sedasi, et pool kasvandusest on kalade päralt ja teine vähkide oma." Ütlesin, et seda teemat paljud juba teevad ka. Meeldis see, et tegelane mõtles kaasa, et mida võiks ettevõtta. Väga positiivne on kuulda igapäevaselt oma poe juhatajalt peale tööpäeva lõppu:"aitäh Karel, tubli töö" aga veelgi parem on seda kuulda kõrgemalt ülemuselt: "Karel, kuulsin, et teed siin head ja tublit tööd, jätka samas vaimus" Slaidshõu tõestas, et kõik Austraalias toodetud õllepurgid on kaetud meie ettevõtte värvidega ja Coca Cola punane välimus on saavutatud meie ettevõtte abil.

Mark

Nüüd siirdume vabaõhu teemade juurde, millele on pakkuda ka pildimaterjali. Esiteks räägin, kellega kalastasin ja kuskohast tekkis idee. Üks meie värvipoe klient on chill vana ja siis ütles, et neil plaan minna kalastama. miski 110 km Darwinist. Pole suuremasi kalamees, aga kuna sellist pakkumist ei tehta igapäev, siis haarasin pakkumisest. Meie õnne soosis ka see, et oli järjekordne nädalasisene puhkepäev ja seetõttu oli nädalavahetus päeva võrra pikem. Laupäeva hommikul sättisime paadi autotaha ja hakkasime liikuma. Kohale jõudes panime oma telklaagri ühte karavan parki/pubi/hostelisse. Meie telgiks oli üks sääsevõrkudega katusealune,umbes nagu need peotelgid, mida üüritakse, aga seinte asemel on sääsevõrgud. Maha panime koormakatte, madratsid, välja gaasigrilli, külmiku ja mikrolaine ahju ja telkimine võis alata. Kui sinna sisse registreerisime, siis küsis Mark, see värvija, et kas Sherri veel töötab siin? siis see letitagune naine küsis, et kas blond või brünett? Mark jäi vastuse võlgu ja võidukalt ütles, et see lesbi. Siis öeldi, et ikka töötab siin. Minule jäi arusaamatuks, et kuidas saab mitte märgata selle lesbi juuksevärvi. Hiljem selgus, miks ei olnud väga oluline see juuksevärv.

Sherri, Murray ja Carl

Kui Sherri oli meiega liitunud, läksime jõepeale. Proovisime paati ja vaatasime jõge. Midagi suurt sellel päeval ei püüdnud ja paar tundi paadipeal möödus kiiresti. Nägin krokosid ja tundsin nahkhiirte koloonia lõhna. Neid kutsuti "flying fox"`ideks. Naasesime tagasi karavanparki ja seadsime sinna ennast paigale. Esimest korda sain proovida kohalik jalka AFL palli lüüa. Löömine polnud väga keeruline midagi, ainult püüdmisega tuli kõvasti vaeva näha. Pall on ovaalse kujuga (Tegelt otsisin õiget sõna selle kuju kirjeldamiseks aga ei olnud tulemust) seega puutudes kokku maapinnaga muutub palli suund ettearvamatuks.

allavoolu, ikka allavoolu

Õhtu jõudis kätte ja juba päeval oli meieni saabunud positiivne informatsioon: karavanpargis peetakse pulmi. Olime wedding crashers(pulmakütid) Sain oma elus järjekordsele asjale linnukese kirja: minu esimene pulm. Me arutasime omakeskis kaua, et miks peaks keegi karavanpargis pulmi pidama. Tekkis kaks suunda, et kas see pulm on nn. kõrgemas liigas planeeritud, et inimesed tulid võsast ja otsustasid veidike rohkem oma pulmapeole kulutada või siis tagasiminek, linnast tulles saab veidike kulusi kokku võtta. Lisaks sellele tekkis arutelu, et äkki on tegemist kokkuleppe pulmaga, eesmärgiga peigmees Austraaliasse sobitada. Võibolla see küsimus leidis vastuse, aga kahjuks jäi see vastus kusagile Austraalia vesistele heinamaadele. Kui pulm võis tunduda odav, kuigi selle karavanpargi töötajad ei pidanud seda kohta karavan pargiks (kui saab oma karavani parkida, siis see on karavan park),  siis selle pulma playlist oli väga üllatavalt positiivne. Varieerudes David Guettast kuni Proclaimersite 500 miili pikkuse jalutuskäigu kirjelduseni.
Seal karavanpargis olevat töötanud eestlane nimega Mariann (selleks hetkeks teda seal enam ei olnud), ja kui siis selgus, et ma ka eestlane hõikas üks töötaja kööki kokale: "tule vaata, siin on Marianne vend!". Usun, et see oli huumor ja seletasin neile, et päris kõik eestlased ikka omavahel sugulased ei ole.

Järgmisel päeval ärkasime kell 07 ja panime paadile hääled sisse. Läksime ülesvoolu, niikaugele kui saime ja siis lasime kanda ennast vooluga kaasa. Vaikuses loopisime lanti ja pikapeale väsis käsi ära, kuna pole suur kalamees ja ei tea veel neid randme nõkse. Aga peale 2 tunnist lantide leotamist jõudsime kohale, kus saime mitu kala konksu otsa. Olime kaldast miski meetri kaugusel ja kuna mul kästi mõelda, nagu barramundi (kuskohas võiks barramundi elada) siis mõtlesin, et mis siin ikka niisama seista ja kaldast kaugenemist oodata, siin tundub olevat koht, kus barramundi võiks elada. Peale 5 sekundilist landi leotamist oli kala otsas. Paanika suur, kerin, aga midagi ei juhtu. Tuli välja et ketast ju vaja ka pingutada, aga keegi sellest ei olnud minule rääkinud (annab aimu, millist usku need kohalikud Austraallased minu kalastamisele hoidsid)

fotosessioon

Kui mõõtmiseks läks, siis öeldi, et kui veidike venitada, siis annab alammõõdu välja küll, et siis 55 cm, aga kui õhtul pubis minu kalast räägiti, siis see oli muutunud juba 70 cm, kalamehe jutud. Kokku saime 2 kala ja miski 4-5 panid konksuotsast minema. Päeval tegime nendest kaladest burgerid ja sõime ära, väga maitsev oli. Õhtul, kui pimedaks läks, läksime uuesti jõele ja tiirutasime ringi. Nägime palju krokdille, nende silmad peegelduvad punaselt ja roheliselt, ikka tohutult oli neid. Kuna siin juba ilmad veidike jahedamad, siis kulus marjaks ära Eesti Kaitseväe poolt minule omistatud soble. Teised külmetasid, aga minul oli isegi 22 kraadi juures soe olla. Kuigi pidime tegema öist kalapüüki, siis ühtegi lanti me sisse ei visanud ja sõitsime niisama pimedal jõel ja nautisime tohutusuurt täiskuud. Järgmisel päeval käisime ka veel varakult jõel, aga midagi kätte ei saanud.
Väga põnev on olla looduses, kui väikse eksimuse tulemusel (vette kukkudes) võib elunatuke otsa saada. Vette minemist ei plaaninud keegi ja kui läksime kaldale (päevasel ajal), siis olime väga ettevaatlikud ja tuli hoida kuklataga silmi. Eesti loodusest väga erinev.
Lugedes kohalikke ajalehti, siis jääb mulje, et igaüks kes vähegi landi sisse viskab, saab oma kala kätte, seega ma ei erutunud oma püütud kala peale. Hiljem aga selgus, et tegelt ei ole see barramundi kättesaamine üldse niiväga lihtne ülesanne. Mõned käivad tihedalt jõel ja ei ole ühtegi kala saanud.
See retk oli väga hea rutiini lõhkuja, muidu oleks olnud 2 päeva Mitchell St. lihtsalt ära raisanud, nüüd sain omale outbacki kogemuse ka.

Nüüd siis see kolmas teema ja praegusel hetkel kõige põletavam. Nimelt tehti minule pakkumine, mille tulemusel liigun järgmisel kolmapäeval Darwinist ära. Jätan on senini armsaks olnud töö ja lähen uuesti avastama Lääne Austraaliat. Uus töö sisaldab kipsplaatide paigaldamist, tasuta elamist, pikki tööpäevi, suuremat palka ja loodan et ka miskit kohalikke seiklusi. Tööd vast pakutakse kolmeks nädalaks, aga see on piisav et teenida sama raha, mis ma siin 6 nädalaga teeniks. Seega otsustasin seda pakkumist kasutada ja meeleldi oma Austraalia kogemust nädala või 2 võrra varem lõpetama. Võibolla on seal tööd kauemaks ja olen hoopis nädalakse kauem . Igatahes siin tulebki nüüd see muudetava kuupäevaga lennupilet kasuks. Saan vastavalt oma plaanidele seda sättida. Praeguseks olen töökohta lennupileti ära ostnud ja edasised plaanid selguvad kohapeal. Oma jalgrattale leidsin ka ostjale, Nalu, mustanahaline kes töötab meie poes. (kohe tuli see blondiini anekdoot meelde)
Ühesküljest on see minu Austraalia oleku aja üks raskemaid otsuseid: ei tahaks oma praegust bossi keerulisse olukorda panna, kuna praegu on isegi kaks töökätt puudu (kui rääkisin oma plaanidest, siis ta läks näost punaseks ja ütles:"Sa tead juba, mis minu vastus on", aga tegelt saab ta täiesti aru ja pigem on hea meel selle aja üle, mis ma seal veetsin) Praegune  Darwini elu on suht kindlapeale minek, et siin saaksin ohutult oma Ausi oleku lõpuni olla. Aga teisest küljest on see esimene kord Ausi reisi jooksul, kus tundsin reaalset ärevust. Et miskit põnevat on minupoole teel. Ja see tunne sundis mind otsustama, et seda võimalust pean kasutama. Nagu Randoga rääkides selgus, et seda kasutamata jättes võib juhtuda, et ma hakkan hiljem kahetsema, et seda pakkumist ei kasutanud.
Igatahes on mu praegused töökaaslased nukrad, et ma lahkun ja mina ärevuses et lahkun. Aga eneseotsingutel on kõige olulisem tegelane Mina Ise. Võtke seda egotamisena aga muudmoodi ei oska seda sõnastada.
Kokkuvõttes on järmised nädalad teadmatusega täidetud, ainuke asi, mis on kindel: tahan olla sellel lennukil, mis maandub 10 juulil Tallinnas. Muud plaanid on veel lahtised ja see mulle meeldib :)
Tervitan Sind,
Karel