Aasta viimased päevad

Seenädal oli töövaba. Andri Perthis ja mina Surfpoint`is. Kui oli kuumad ilmad 35-39, puudus viitsimine tööle minna, aga täna vihma sajab ja nagu juba võiks midagi teha. Järgmisel teisipäeval saab tööle minna. Osad tegelased käisid eile tööl, 39 kraadi ja poolik päev. Hea oli minul vaba päev. Pooliku päeva asemel miinused on selles, et energiat kulub oluliselt rohkem, kui selle eest tasu saab. 

Pemberton, WA

Eestlane,
2 sakslast,
jaapanlane,
eestlane
jaapanlane ja 4 sakslast

Teisipäeval käisime 3 autoga Pembertoni tuuril. Seal üks 60m. kõrge karripuu. Sinna otsa sai minna. Astmeteks olid raud latid puusse löödud. Iseenesest päris ohtlik värk. Kui eksid ja hoida ei suuda kinni, siis allakukkudes ei ole midagi päästmas. Räägitakse, et 4-7 inimest on seal surma saanud, et 2 kukkudes ja 2 südamerabandusega. Kui palju see jutt tõele vastab, ei viitsi googeldada. Kui Pembertoni tuli 13 inimest, siis puuotsa üles läks 11. 2 jäid alla ootama, 2 sakslast. Korraga sai üleval olla 6 inimest. Kui meie sinna jõudsime, siis saime kohe ronima hakata. Peale meie seltskonna 11 inimese ülevalkäimist oli all ootamas mingi 30 inimest. Seega meie ajastus oli ideaalne ja ei pidanud mõtetult passima. Kokku oli sellel reisil inimesi: 2 Taiwanist, 2 Eestist, 2 Jaapanist  6 Saksamaalt ja 1 Prantsusmaalt. Praegu on vist enamik hosteli elanikest Sakslased.

The Gloucester Tree, WA

Siia hostelisse tulid eelmisel nädalal 3 tüdrukut Eestist. Tartu Ülikooli bioloogia baka 2011 aasta lõpetajad. Väga palju pole nendega suhelnud. Üks neist (Katri) käis meiega Pembertonis, teised olid koos mu teisipäevase toanaabriga James McOwen http://web.theabl.com.au/stats/stats.jsp?pos=&sid=t4068&t=p_pbp&pid=519014

allatulek

Kui üleeile lootsin, et mul õnnestub üle 2 kuu esimest korda omada isiklikku tuba, siis seda rõõmu oli mul ainult 4 tundi. Sisse astus Ameerikast pärit pesapallur (tal on isegi oma Wikipedia lehekülg), kes Perthi meeskonnas praegu mängib. Muidu on professionaal Ameerikas, aga kuna seal väidetavalt on hooaeg läbi, siis veedab aega Austraalias ja reisib ja teenib veits raha juurde. Ameerikas mängib ta mingis madalamas liigas, et kui ennast heast küljest näitab, saab minna kõrgemas liigas olevasse klubisse. Ise suur tegelane ja norskab nagu vanamees aga kui eile hommikul vara ärkasin, oli mees omale kaissu võtnud teisest voodist padja. 

järv

puuotsas: Emilia, Miki, mina ja Hanna 

Pembertonis käisime veel ühe järve ääres grillimas ja ujumas. Seal oli palju rahvast piknikutamas. Kiire ülevaade ja ühes lauas istusid inimesed, keda võis klassifitseerida eestlastena, eemalt mööda minnes oli kuulda ka mõningasi eestikeelseid väljendeid. Päris 100% kindel ei olnud, aga hiljem Katri ütles, et Ta oli kolme eestlasega juttu ajanud. Hiljem läksime liivale pikutama, siis oli ümber selle laua juba mingi 7-8 inimest ja eestikeelne jaur oli päris suur. Siis isegi sakslased, kes koguaeg omavahel saksakeeles räägivad, mõistsid, et pole tore kuulata kuidas hunnik inimesi räägib mõnda arusaamatut keelt.  

grillmaja järveääres

keeruline

Tagasitee oli pikk, kuna meie autot juhtis sakslane Michel. Pembertoni sõitsime kõik kolm autot koos. Tagasi tulles otsustasid sakslased liikuda eraldi. Eeldasin, et kuna Pembertoni sõitis sama inimene ja tagasisõitmiseks juhiseid ei küsinud kelleltki, siis pole tagasisaamisega probleeme. 140 km. kaugusel oleva Margaret  Riverisse jõudsime 5 tunniga. Oli õnne, et üldse sellel päeval koju jõudsime, sest ühelhetkel me seisime tühja paagiga väikelinnas, mille bensiinijaamad olid suletud. 

Ilmad on head puhkamiseks. Ei ühtegi pilve, 27-39 kraadi sooja. Õnneks on veel asjalikke inimesi siin ja pole hullu midagi. Rattaga sõita saab, viimati tegin 47km järjest, väga hea tunne oli peale seda :) kahjuks pean varsti oma rattaga hüvasti jätma, aga õnneks on juba inimene olemas, kes sellele soovi on avaldanud. Kanada tüdruk Sylvia ostab selle ära. Ta suht lahe tydruk, veits proovib olla boss, aga juba esimesel korral panin ennast maksma. Olukord oli järgmine:

Vaatan mina üksinda telekatoas pokkerit. Anty tuli ka vaatama, siis reklaami ajal klõpsasin Las Vegase seriaalile. Siis tuli Sylvia sisse ja liitus ka. Vahepeal vaatasin, et kas pokker juba uuesti käib ja oligi käimas. Siis Sylvia küsis, “ kas midagi paremat ei tule?” võtsin kanalite loetelu ette ja hakkasin klõpsama ringi (proovin alati olla viisakas, sest telekat vaatan ajaveetmiseks ja eriti midagi asjalikku sealt tavaliselt ei tule) midagi head ei leidnud ja siis Sylvia ütles:”anna telekapult” Ma oma mõtetes ”mismõttes, ma rahulikult vaatan telekat ja siis tuleb tydruk, keda korra näinud ja hakkab telekapulti minukäest nõudma”. Ütlesin selgelt “EI” ja siis jälle oma mõtetes ei suutnud isegi uskunuda, et ma suutsin sellise kohapeal “EI” öelda. Aga praegu saame hästi läbi ja Ta on kursis oma domineeriva oleku olemasolust. 

Aastavahetuseks on hostel väljamüüdud ja nagu jõulude ajalgi on palju rahvast. Mu toas on olnud igapäev uued inimesed. Kui viimased 2 kuud olen pidanud oma tuba jagama tüüpideg, siis täna olin ma vähemuses ja 3 tydrukut oli. Tundub, et täna tulevad jälle uued neiud.

Lugu, mis esialgsel kuulamisel suht külmaks jättis. Aga nüüd kuulates tundub väga korralik. Tausta biit on hea. Lüürika meeldib ka. 

Ilusat aastavahetust kõigile!

Hoidke ennast.

Karel

jõul

Jõulud ongi käes. 24. detsembri alustuseks oli väike basseini suplus,  puder maasikamoosiga ja siis kohalikus Selveris shopping jõuluaegseks grilliks. Õhtul on tulemas grill pidu. Organiseeriti ka kinkide tegemine. Alguses oli idee, et võetakse loosiga ja siis on teada, et kellele teen kingituse. Praegu on sedasi, et tehakse universaalne kink, mis peaks sobima igaühele. See idee minule ja Andrile ei sobinud, siis seega loobusime sellest ettevõtmisest. Minu põhjus oli selles, et ma ei ole võimeline tegema kingitust, mis sobiks igaühele (alates Lõuna Korea mehest kuni Kanada naiseni). Korraldaja rääkis küll jagamise rõõmust, aga isiklikult ei ole tahtmist mingi mõttetut kingitust teha. Pole probleemi jagamise rõõmuga, võin oma õlut jagada või rummi. Rummile otsisin poest jääd ja ainuke valik oli 5 kg pakk. Küsisin, et kas väiksemat ei ole, siis vaatas teenindaja väga imelikult, aga õnneks sain teisest poest 3 kg jääd. Meie õhtu kokk on Kanada neiu Sylvia ja plaan on teha midagi krevettidega salat ja siis on eraldi Andri jaoks võetud känguruu liha. Lisaks arbuus. Peaks kõhu täis saama küll.

Känguruud

Selleks aastaks v.olla on tööpäevad otsas, kui veab saab neljap/reede teha aga see on veel lahtine. Jõulupuhkus kulub ära küll. Kontori tüdrukud kinkisid jõuludeks veini ja ütlesid väga suured tänusõnad.

Eile õhtul kolisid meie toanaabrid sakslased välja. Üks läks elama autosse ja teine telki. Eesmärk on säästa raha. Seega oleme me praegu toas kahekesi, aga arvan, et sedasi kauaks ei jää. Igatahes vallutasime me alumised voodid ja jääme ootama oma uusi elanikke.

teerada üle jõe

Neljapäeval oli Hollandi kaksikute (http://www.degeustwins.nl/index_new.html)  viimane õhtu, siis liitusin nende pundiga (prantslane jaapanlane sakslased) (Anty ei tulnud) Margaret River pubi “Settlers”. Seal miski naine oma kitarrega tegi esinemist. Mängiti piljardit ja paar tunnikest hängisime seal. Oli suhtelisest meeleolukas õhtu. Lilian (üks kaksikutest) on hetkel Hollandi parim nais purjelaudur. Ta tahab olümpiale saada. Leppisime kokku, et kui saab, siis tuleb ta olümpiavõitjaks.

minu hea une komplekt,
aitäh Marionile ja Sirlile

Neljapäeva päeval oli veel rattaga tiiru päev. Tegin 2,5 tundi sõitu. Täpset kilomeetreid ei oska öelda, aga 20 km oli Margaret Riverisse ja tagasi ning maastiku rada oli mingi 14 km. Väga hea oli, aga kuna rattal on universaalsed rehvid (maantee ja maastiku vahepealsed) siis mõned maastikul olevad laskumised olid päris ekstreemsed ning tuli otse sõita, sest keeramiseks oli liiga suur kiirus ja mõnest mäest tekkis probleeme ülesaamisega, sest rehvid ja kruus ei haakunud omavahel. Rattasõitmisel pakkus meelelahutust raadio 2 hommikusaade Olegi ja Igoriga, see tegi rattamise väga positiivseks. Nendelt meestelt tuleb ka tänase jõuloo valik ja artistiks on Coldplay ja Rihanna koostöö.  

Meeleolukaid jõulpühi kõigidele lugejatele!

lähenevad jõulud

Kolmapäev 21.12.2011

Äio

Täna on hostelis jälle vaikne päev. Eile oli palju rahvast ja muusikat. Midagi suurt ei ole rääkida. Viimased 2 nädalat oleme töötanud Steve`ga. Ta on meie juht praegu. Tema isa oli meie eelmise viinamarja istanduse majandaja. Asjalik tegelane. Talle meeldib kuulata hevi metalit ja veel igasugune metal, Battle (lahing) pirate metal ja kõiksugused žanrid, mille nimes on “metal” sees. Talle meeldib kuulata välismaiseid artiste ja sellest lähtuvalt otsustasin tutvustada “Metsatöll” repertuaari. Eitea, kas viisakusest, aga ütles, et et need tegelased on päris head. Eriti meeldis talle “Metsatöll” plaadi “Äio” kaanekujundus. Väga vaimustunult vaatas seda.

jaapanlane (nime ei mäleta)
sakslane (Christian) Prantslane Sebastian 

Nädalavahetuse veetsime rannas. Snorgeldamine ja Kanadast üks neiu üritas mulle õpetada peakat. Ei tulnud see eriti välja, aga jätkan proovimist. Sel päeval läks liiga külmaks ja ma loobusin enda edasisest alandamisest. Rannas püüdsid jaapanlased omale toitu. Mingid teod ja siis leidsid ühe kaheksajala. Neil mingi spets püügiriist oli, sellega said nad oma saagi kätte. Pärast õhtul tehti grillipeal need söögikõlbulikuks. Mingit erilist elamust ei olnud aga maitse halb ei olnud. Ma viisakusest ikka kiitsin takka, et “üli hea “ aga siin teevad kõik sedasi. Ükspäev näitas sakslane krokdilli hammast, mille oli omale kaelaehteks teinud. Ma võtsin kätte ja vaatasin ja noogutasin ja ütlesin et ilus. Siis oli pettunud, et ma vaimustust välja ei näidanud. Kuigi oli vaimustus olemas aga lihtsalt ei hakanud ohkima ja ülivõrdes omadussõnu pilduma.

Jõulud lähenevad, aga praegu on pigem jaanipäeva tunne. Jõulud veedame siin hostelis, tehakse üksteisele pakikesi ja miski istumine ka kindlasti.

Ole tublid

Karel

Rutiin

Laupäeva hommik ja uni läinud kell 06.30. tegelt läks juba 05.30 (tavaline ärkamiseaeg). Blogi postitusi pole mitu päeva teinud, sest midagi põnevat pole juhtunud. Seenädal on olnud lühikesed tööpäevad. Kui enne oli eesmärk võimalikult palju tööd teha, siis praegu on eesmärgiks võimalikult kaua tööd hoida. Töö hakkab otsa saama. Möödunud nädalal olid kõik päevad lühikesed. Põhjused erinevad. Ükspäev saime istanduses töö tehtud, aga polnud mõtet uut istandust võtta, kuna asusus eelnevast kaugel. Teinepäev aeti meid minema, sest istanduses ei olnud ühtegi ülemust ja meil ei lubatud töötada. Lühikeste päevade pluss on see, et saab meie transporti hostelisse organiseerida. Praegu on suurima panuse andnud Sakslased.

Splendid Wren. Lind kes hängis rannas

Tööpäevad on lühikesed ja seetõttu on rohkem vaba aega. Viimased päevad olen rattaga Margaret Riverisse ja tagasi sõitnud. See on 10 km, aga üks ots võtab aega mingi 40 minutit. Kuna palju on tõuse, siis on parasjagu trenn. Lisaks leiame aega filme vaadata. Anty vaatas ükspäev “A-rühma” filmi. Koos vaatasime “Nowhere Boy” John Lennoni eluloost. Väga hea draama Lennoni kujunemisperioodist. Ei teadnud, et Lennon oli päris bädäss  tegelane. Ükspäev vaatasin “Despicable me” multikat. Väga hea meelelahutus.

Kontorist lubati meile ka järgmiseks nädalaks tööd. Peale jõule on 2 päeva kontor kinni ja kolmapäeval avatakse uuesti. Kas istandused tahavad omale nendeks 3ks päevaks töötajaid, ei ole kindel. Igatahes on kontor valmis seda teenust pakkuma.

Jõulude ja aastavahetuse plaanid ei ole veel paikapandud, aega ju veel on. 

Eelmises postituses oli pilt, kuhu allakirjutasin "angerjas". Ema poolt tuli parandus, et see on täiesti vale.Mureen oli hoopis. Vabandan ebamugavuste tekitamise pärast.

Lauliks mängib Moby. Nautige!

Karel

2 kuud ei ühtegi valget ööd

Kirjutan kõigepealt siin meie auto saagast, viimaste päevade tegemistest ja siis kirjeldan ookeni kalapüüki (Jeebusele tervitusi ja vabandan, et reedel seda ei teinud).

Auto võtmed andsin mehaanikule, võtsime autost vajalikud asjad ja oli hea meel, et ei pidanud hakkama otsima abilisi, kes aitaksid meid auto pukseerimisel. Kindlasti oleks saanud selle auto eest 100-300 dollarit. See oleks eeldanud seda, et tuleks auto pukseerida mehaniku juurest meie hosteli juurde, siis hakata seda ostjatele esitlema, kui keegi seda osta ei soovi, pean otsima romula ja hakkama seda autot uuesti pukseerima kusagile romulasse. Lisaks on vaja paberitööd teha, mis pole küll palju, aga ma ei ole kindel, kas kogu see ettevõtmine on väärt 100 – 300 dollarit. Autost oleksime pidanud lahtisaama vähemalt enne 7.jaanuarit. Seega mina otsustasin, et isiklikult ei soovi seda janti teha ja pakkusin Antyle võimalust tegeleda. Minule Ta  jaatavat vastust ei andnud. Mul oli heameel, et ei pidanud ise midagi lisaks maksma selle auto ära viimise eest.

Praegu oleme saanud hommikuti linna ja kuidagi oleme ka tagasi saanud. Korra kasutasime taksot, aga seda tegime 3kesi, siis oli igaühel 7 dollarit maksta. Kuigi meie traatide tõstmise töö senistes istandustes sai praeguseks läbi, siis kontor andis minule ja Andrile uue tiimi. Peame esmaspäeval olema kell 06.40 kontoris ja supervisor (inimene, kes ülevaatab) ootab meid. 

Raul, meie geenius, sai sõnumi, mille sisuks oli: esmaspäeval tööd ei ole. Kuu aega tagasi ta kurtis oma jalavalu. Ma ütlesin Talle:”haige jalaga tööle tulek on Sinu enda valik, keegi ei sunni töötama. Seega ei taha ma sellel teemal mingit halamist kuulata. Oleme kokkuleppinud?”. Ta nõustus. Viimased päevad kasutas Ta valu kaotamiseks hobustele mõeldud valuvaigisteid. Vaba päeva töölt ei võtnud, sest RAHA on temale väga oluline. 

Raul vasakul

Veelkord Raulist. Kui keegi on ostnud omale kõrvaklappe ja seal juures on tavaliselt paberid, kus kirjeldab millistes olukordades tohib kasutada neid ja millistes mitte (paljudele tuleb see üllatusena, aga tegelt ka on sellised paberid kõrvaklappidega kaasas). Seal kirjutab, et klappe ei tohi kasutada välise müra summutamiseks. Seda reeglit olen viimase nädala jooksul väga ohtrasti eiranud. See loogika, mis Rauli peas toimub ei ole minu ajule. Selle kohapeal võin tuua 2 näidet meelelahutuse valdkonnast.

1. Forrest Gump (meie loo peategelane)
2. The Office (telekast on väga naljakas seda vaadata, seal töötada ei oleks üldse naljakas)

sellised olid lototroni paberid

Eile oli Taiwani tydrukutega olemine. Jõuludeks on seda keeruline pidada ja pidu see ka ei olnud. Neil mingid veidrad kingituste jagamise kombed. Igaüks pidi 2 kingitust tegema. Üks väärtusega umbes 10 dollarit ja teine suvaline asi kohvrist, mida enam ei vaja, aga äkki keegi teine tahab. Kõikide nimed pandi kasti ja siis kivi kääridega selgitati esimene võtja. Kõik võtsid karbist paberi ja siis kui kõik olid ära võtnud, hakkasid inimesed neid võetud pabereid omavahel vahetama, et muuta oma kingitust. “ma ei taha selle inimese kinki” “anna mulle selle inimese kink”. Seetõttu jäi minule arusaamatuks, miks üldse tehti see algne loosimine. 

Karel Chie, Emma, Cort, Emilian, Dave, Anty, Miki, Patricia

Chie on Jaapanist, teised Taiwan

Loomulikult oli kogu selle protsessi (alates kivi/kääridest kuni kinkide jagamiseni ja kohustuslik fotosesioon oma kingitustega) kohustuslikuks elemendiks kõva kisa ja hiinakeelne jutt. Selleks kasutati ohtralt  oma häält ja midagi tagasi ei hoitud. Teine kink (see pidi olema halb) jagati alguses samamoodi (kivi/käärid ja loosimine) aga siis võtsid kõik ringi ja üks hakkas laulma inglisekeeles “kui sul tuju hea, siis käsi kokku löö” ja kõik pidid kingitusi ringis üksteisele andma. Kui laul lõppes, siis selle kingituse pidi saama. Kokkuvõttes lõpetati laul 3 korda, sest polnud piisavalt hea kink. 

Eks need kingitused ongi igaühele erineva tähtsusega. Ma ostsin kingiks jumalast nunnu pehme Husky koera. Siis see tydruk kes selle sai küsis:”kas see on halb või hea kingitus?” Mu teine, kohvrist võetud kingitus oli lendav taldrik, aga võtsin kaasa ka uhiuued ipodi kõrvaklapid, mida ma ei kasuta. Siis see neiu andis mu nunnu koera tagasi ja ma andsin Talle kingituseks oma ipodi kõrvaklapid, sest Tal oli vaja kõrvaklappe. Nende kohta ta arvas, et liiga hea kingitus (ma lohutasin, et need raudselt Hiinas tehtud, siis nõustus vastuvõtma). Isiklikult, kui keegi minule kingiks sellised kõrvaklapid, siis oleks pettumus suur. Need kõrvaklapid on pigem kehvad. Õhtu kokkuvõttes oli meelelahutust piisavalt.

Taiwani kuivtrenn

 Eelmine kolmapäeva õhtu käisin Dave ja Taiwani tüdrukutega ookeanist kalapüüdmas. Algul oli mu plaan niisama randa minna, kuulata muusikat ja puhata hostelist. Aga asjad läksid sedasi, et Dave tuli oma pakkumisega, et Ta läheb enne päikse loojangut kalapüüdma. Polnud ookeanipüüki näinud, liitusin temaga, 5 Taiwani inimest ka. Kuna päike oli kohe loojumas, siis kiirustasime autodega randa. Õnged käes lipati kividelel. Kui tuli kätte aeg, et panna konksuotsa sööta, siis avastati selle puudumine. Dave hüppas jälle kiirelt autosse ja tõi ära. Suht loojangu ajaks sai püügivahendid laetud ja 2 õnge visati sisse. Ei läinud kaua aega, kui esimene kala oli käes. Sellelt eemaldati pea ja pandi ämbrisse. See kala oli piisavalt hea, et toiduks kasutada. Teine kala oli angerjas. Kuna see keeras endale tamiili ümber, siis Dave otsustas selle väikse kala minema visata. Lõikas tamiili katki ja vette tagasi. Rohkem kala sellel päeval ei näkanud. Mingi 2 tunnikest veetsime seal aega. Kehva oli ainult see, et kõva tuul oli, mistõttu oli suhteliselt külm olla. Tuule eest kivitaga peidus olles oli oluliselt meeldivam. Söödaks kasutas Dave krevette ja heeringaid. Ise ta väidetavalt on saanud kätte nii väikse hai, kui ka rai. 

krabi, pragudes

Kuna õngi oli 2, siis ilmselgelt tuli teistel mingi muu tegevus leida. Taiwani tydrukud leidsid pragudest krabisi. Hakkasid neid püüdma ja said kaks kätte. Siiski oli nende krabide 2.sünnipäev, laine päästis nende elud. Ämber, mis takistas krabidel loodusesse minna, läks koos suure lainega merele ja enam seda ei nähtud, pimedaks oli läinud.

1. kala

angerjas

ookeani kalastus

Dave (ei ole photoshop)

Olge tublid ja hoidke ennast!

auto allkäik

üks pilt räägib rohkem, kui 1000 sõna

Eelmises postituses jäi 2 teemat kirjutamata. Ookeani kalapüük ja katkine auto. Räägin olulisemast asjast. Meie auto jäi seisma peale 3000 km sõitu. Käigud ei läinud enam sisse. 8 km enne istandust juhtus see. Helistasime oma ülemusele. Saadeti üks teine mees meid peale võtma ja see viis meid istandusse. Jätsime auto teeäärde ja läksime tööle. Peale tööd viidi meid tagasi auto juurde. Kontori inimesed pakkusid abi, et aitavad treilerit otsida, pidime sellest pakkumisest loobuma, sest ei soovinud 165 dollarti maksta. Võtsime ülemuselt köie ja mõned kinnitused ning võtsime ühenudst 3 eestlasega. Õnneks olime nende koduteel, seega said nad meid aidata. Probleem oli selles, et nende autol puudus kärukonks ja igasugune pukseerimist soodustav haak. Peale ühte väga ekstreemset varianti (köis läbi uste ja uksed kinni) jõuti järeldusele, et auto all on üks koht kuhu sab panna köit. Mõeldud tehtud ja pukseerimine võis alata. Mihkel (üks eeestlane) helistas, et andku märku, kui hoog kiireks läheb. Kui kiirus oli juba 110, ei olnud me helistanud. Margaret Riverini läks kõik hästi, aga peale linna oli üks ringtee, seal läks meie köis katki. Kiire umbsõlm peale ja sõit võis jätkuda. Kohale me selle autoga jõudsime ja tänaseks on teada, et vähemalt 500 dollarit tuleb remondieest maksta ja veel lisaks tuleb ära teha auto registreerimine (230$ ), mis saab homme otsa. auto hind oli 900. Oleme siin arutand ja jälginud asjade kulgu, hetkel tundub mõtetu seda autot hakata parandama. Kuna meil läheb seda autot vaja ainult üheks kuuks, praegu oleme saanud kuidagi sätitada, et saame liikuda ja pärast tuleb auto maha müüa, hind ja müügi õnnestumise % on väga ebakindlad.  Sellesuhtes on okei, et vähemalt mina olin ostmise hetkel leppinud selle auto kiire mahakandmisega. Niikaua, kui sõitis, tegi tublit tööd.  

Kontorist lubati meile tööd ja et jõulude ajal on ainult väike, paaripäevane paus. Aga eks see tegelik asjade käik paistab. Täna ostsin ka Darwinisse pileti ära. 10.jaanuar on liikumine. Kuigi kliima tundub ebaviisakas, siis käin ära ja vaatan, mis edasi saab. Täna on kogu hostel väljamüüdud, osad “põliselanikud” olid sunnitud väljakolima. Igalpool on 14-15 aastaseid inimesi. Müra on palju rohkem, kui tavaliselt. 

Bushfire

Laupäev 03.12.2011

2.päeva hommik (punane-tule levik,
 roheline- kontrollitud võsapõleng.
Prevelly-meie elukoht.)

Evakueeritute elu 2. päev algas varakult. Tuli tööle minna. Hommikune pilk tule leviku kaardile oli positiivne. Meie hostelist põhjapoole oli tuli levinud, aga meie hostel oli puutumata. Sel päeval tuul pöördus (Marten jagab seda biiti). Tuul oli soe ja tugev selle abil sai tulekahju suunduda meie hosteli poole.  Peale töölt tagasi tulekut öeldi meile, et 80% tõenäosusega on meie hostel mahapõlenud. Seetõttu soovitati meil kirjutada avaldus, et Austraalia valitsus eraldaks meile söögi ja esmaste riiete tarvis veidike raha. Tegime seda ja saime eelnevalt kinni makstud krediitkaardid. Õhtu veetsin evakuatsiooni keskuses, sõin ja internet. Anty käis kohalikus baaris istumas.

Stone Cottages
 http://www.margaretriverstonecottages.com/ 

istanduse emu

Öö veetsime ühes välja üüritavas majas, kus oli 2 suurt voodit ja konditsioneer. See  voodi oli veel parem, kui eelmise öö madrats. Kahju oli ainult sellest, et me saime selles majas veeta 6 tundi. Järgmine päev oli tööpäev ja kuna maja asus Margaret Riverist veits eemal, siis sinna jõudsime umbes 00.00 paiku. Austraalias ei ole öösel mõistlik kiiresti  sõita, kui puudub känguruuraud.

Reedel jälle tööpäev. Oleme selles istanduses veetnud aega üle kuuaja, aga alles sellel päeval avastasime istanduses ringi jooksva emu. Meie ülemus rääkis, et see on seal olnud põlvepikkusest poisikest saati. 

hosteli remondimees

Reedesesse päeva  tõi veidike lootust Dave, meie hosteli remondimees, kes ütles, et hostel seisab ikka veel püsti. Otseselt midagi tarka me reede õhtuks teada ei saanud. Meie hosteli olukord ja aeg millal me saame olukorrast ülevaate, püsisid meie jaoks saladuses kuni laupäeva päevani.

jupiter

Reedel läksime ööbima ühe vanapaari juurde. Roy (vist oli selline nimi) ja tema naine. Pensionärid, elasid oma tütre majas ja kogu oma raha olid nad raisanud reisimisele. Nad oleksid tahtnud veel reisida, aga neil puuduvad selleks finatsid. Ajasime juttu maailmaasjadest, poliitikast, majandusest ja reisimisest. Kui mees oma vabaaja tuba näitas, siis oli seal nurgas teleskoop. Kohe uurisin, et kas Ta tegeleb sellega. Härra läks silmapilgust elevile ja lubas õhtul näidata, mida tema tagahoov pakub. Proua oli veidi pettunud, aga härra lausus: “Mina ei surunud midagi peale, nad ise soovisid vaadata!” Ilmselt selles perekonnas see teema tihedalt üleval. Lisaks sellele, et näitas oma teleskoobiga asju, pidas Ta meile loengu teemal “maa, kui ainus elukandev planeet kogu universumis” Ise ta ei uskunud maaväliseid olendeid, kuigi ütles, et kui need ilmuvad, siis ta väga ei üllatuks. Ta suunas teleskoobi jupiterile ja rääkis, et see on üks huvitavamaid taevakehasi teleskoobiga jälgimiseks: see ise pöörleb, tema laik ilmub ja kaob ning lisaks on huvitav jälgida kaduvaid ja ilmuvaid nelja kuud. 

Hommikul ärkasin vara ja tädi näitas telekast uudiseid, tass kohvi ja asusime tagasiteele evakuatsiooni keskusesse. Seal oli järjekordne 10.00 esinemine. 

pressikonverents

auditoorium

hosteli manager Will

hosteli elanik Alison (ruudulises)

Räägiti, et inimesed saavad õhtuks oma kodudesse tagasi. Kõik plaksutasid. Räägiti, et tuletõrjujad näitasid vankumatut vaprust. Kõik plaksutasid. Kui see läbi sai, anti meile teada, et saame bussi ning on võimalik minna hostelisse, 5 minutit oma 1.prioriteediga asjad kaasa võtta ja olukorda omasilmaga kuningat mängida. Sesuhtes oli mõtetu reis, et õhtul saime juba jäädavalt oma hostelisse tagasi, aga ühed Austraalia tüdrukud said võtta oma asjad ja lennukile jõuda. Nendele oli see reis väga oluline. 

osa hosteli elanikest
 4 taiwanist
3 sakslast,  
2 eestlast ja
shotlane

Evakueeritud hostellased

uhke prantslane Thibaud 

politsei eskordib meid

ületee asuv endine võsa

hostel peale põlengut. murus on näha kuumust.

Hostelisse tagasi jõudes kuulsime, et tuletõrjujad olid tublit tööd teinud. Meie hostelist üle tee asus võsa ja väidetavalt olid tuletõrjujad hoidnud meie hosteli juures liini, et tuli eileviks majadele. Suured kahjustused suudeti ära hoida.

kõik asjad toast välja. Ära jäta akent lahti,
 kui võsapõleng.

Pilt ei olnud ilus, palju hektareid(3500 vist) oli põlenud ja kõikjal oli suitsuhaisu. Õnneks oli palju maju suudetud päästa ja ühtegi inimohvrit ei olnud. Õhtul läksime hostelisse ja tehti küünlavalguses grill ning pidu. Väga hea oli tagasi olla ja kõik said oma kogemusi jagada. Järgmisel päeval oli äratus 08.30 ja kõik aeti üles, et koristamisele hoog sisse lükata. 

kõikide diivanite vahelt leiti
kokku 15dollarit münte.

bassein, pärast

Terve päev jantimist ja enamvähem saadi korda. Kõik maja seinad, muru, taimed ja pesemis ruumid kasteti voolikute abil veega üle. Sain ka tuletõrje voolikuga maja ja vannituba kasta. Linnapeal olime selleks ajaks ostnud omale uued plätud ja mõned riided. Pühapäeval oli jälle ühine söök ja hosteli poolt joogid, nii alkoholivabad kui ka õlu. Selpäeval oli pidu väiksem, sest paljudel oli järgmisel päeval vaja imuda tööle.

Emma koristab 

Käimasolev nädal algas nagu tavaline, ainult vahe oli selles, et puudus meil hostelis elekter ja lõunasöögiga tuli improviseerida. Teisipäeval tegime pooliku tööpäeva, sest olime otsustanud Busseltoni minna ja raisata raha. Mõeldud tehtud. Ostsin omale uue iPodi, sellele katte ja kõlarid. Kui tagasi sõitma hakkasime, saime teate, et hostelis on elekter tagasi.

林鈺萍  koristab

Miki ja Patricia koristavad

Emma ja Cort koristavad

kogu hostel koristab

tuletõrje voolik

koht, kus oli mu lahtise kaanega läpakas

Enne

pärast

Eile käisin rattaga Margaret Riveris. Teepeal tegin pilte.

Seda tuli ei võtnud

lootus uus

Loo valikul pean Kaijat tänama. Tabav muusikapala temalt.

veel mõned pildid põlengu ajal:

puistab vett

Miki tehtud pilt, tema arvates meenutab see vulkaani.

Elage hästi,

Bye

Moon