Kadunud paradiis

Ei ole enam samasugune roheline...

Täna saime minna 5 minutiks hostelisse. Võtta oma esimese prioriteediga asjad. Tee sinna oli päris nukker, kui keegi on näinud multikad "Corpse Bride", siis pilt oli suures osas selline. Õnneks meie hostel oli alles ja tulekahju leekidest tingitud kahjustusi ei olnud. Üle tee paikev võsa oli kõik maha põlenud. Panen lähipäevadel pilte ja kirjeldan pikemalt. Aga kell 18.00 läheme tagasi hostelisse ja hakkame koristama, sest seal ikka palju tuhka ja halvaksläinud toitu. Pärast teeme grilli ja võtame palju jooke ette. Igatahes on tänane päev olnud suhteliselt positiivne. Margaret Riveri inimesed on väga abivalmis ja kõik toetavad kõiki. Meie hosteli rahvas on kindlasti tänu sellele kogemusele lähedasemad. Meie hostelis kindlasti ei ole väga nukker meeleolu, pigem on hea meel, et hosteliga on kõik korras ja keegi viga ei saanud ning kõik asjad on alles. 

Aga kes soovib mind evakuatsiooni keskuses näha, siis video on siin:

Igatahes on meil evakuatsiooni keskusest lahkuda ja oma hostel korda teha. 

WA kuumimate uudiste keskel

Praegu siis v6sap6lengu t6ttu kodutu. Aga r22gitakse, et meie hostel oli j22nud puutumata. Eks homme paistab. Aga meiega on k6ik korras. Saime 350 dollarit abiraha. Anti Mastercard, aga sellega ei saa osta alkoholi, tubakat ja kinkekaarte. Praegu on meil t88 riided, neid oleme kandnud yle 24 tunni. Kraade t2na oli 34. V6ite ette kujutada et haiseme. Aga t2na oli nagu j6ulud, leidsin autost 99% puhta ja mitte haisva s2rgi. Kindlasti ei oska inimesed ette kujutada, millist r66mu v6ib yks s2rk valmistada. Igatahes oli t2na 65km/h puhuv tuul ka. Siin olemas evakuatsiooni keskus ja tohutult syya ja juua. Loodan pikemalt kirjutada, kui oma arvutitaha saan, kui see veel alles on :) igatahes on meiega k6ik korras ja yhtegi inimohvrit ei ole olnud. Kui keegi soovib l2hemalt lugeda uudiseid ja videosi, siis usun et neid leiab, kui googeldada "bushfire Margaret River 2011" Igatahes on see L22ne austraalia kuumim uudis.
Loomulikult tuleb ka laul, t2na hommikune uudis, et tuul on p88rdunud.

Take Care, olge tublid!

Esimesed Ruud

Kuus nädalat Austraalias. 

ostetud ratas

Reedesel päeval käisime rattapoes, soetasin 10 dollariga sisekummi. Nüüd ratas korras ja esimesed sõiduki tehtud. Muidugi ei saa seda ratast võrrelda Pärnus oleva rattaga, aga mäest saab üles sõita ja alla veereb ise, ei pea hoogu juurde kütma. 

Eile ei kirjutan seeprärast, et fotoka aku sai tühjaks ja siis ma poleks saanud Teile pilte jagada. Täna on akud laetud ja pildid arvutis. Eile käisime ringisõidul. Eesmärgiks oli Busseltoni linn. Tegelikult oli teekond sinna huvitavam, kui sihtpaik. Reisil tegime peatused Naturaliste neeme tuletorni juures, Eagle Bay, Yallingup`is, loomade farmis ja Gracetown`is.

tegelane, keda kohtasime (40cm)

Eagle Bay

Naturaliste neeme tuletorn

Naturaliste tuletorni juures mõtlesime, et tore idee oleks ka seda tuletorni juurde minna ja katsuda, aga me käisime ühtepidi ja teistpidi, aga teed sinna ei leidnud. Pärast googel mapsist vaatasin, et kusagilt majade vahelt sai sinna. Läksime mööda teerada, mis viis meid vaalade vaatlus platvormini. Platvorm oli mäe otsas ja kaugel vaalades.  Seal vaatasime, kuidas vaalad ujuvad. No tegelt see oli sedasi, et vaatasime sinist ookeani ja siis mõnes kohas oli vahutav vesi, selline et nagu lained loksuksid vastu veealuseid kive. Siis üks vanem naisterahvas näitas näpuga:”seal on vaal!” me vaatasime asjaliku näoga ja noogutasime, mingit suurt elamust ei olnud. Binokliga oleks kindlasti ägedam olnud. 

näljane punane Ruu

Sealt sõitsime edasi Eagle Bay`sse. Sealne rand oli väga ilus. Kuna mu fotokal sai aku otsa, siis väga palju pilte teha ei saanud. Busseltonis oli Mcdonalds ja Andril oli kindel soovi seal einestada. Tegime burgerid. Lauda siirdudes kukkus Antyl coca tops kandikult maha. Ilma küsimata, tuli üks teenindaja ja tõi Talle uue topsitäie cocat. Väga üllatav oli see suhtumine.Busseltonis käisime veel jetti peal ja vaatasime ranna üle. Tuuline oli, siis eriti pikalt seal ei viibinud. 

laisk Ruu

Tagasisõites nägi Anty silti Pat&Feed (patsuta ja sööda) siis tegime seal peatuse. Oli miski farm, kus kitsed, emu, alpaka, kanad, jänhesed, laamad ja känguruud. Kaasa anti meile ämbritäis süüa(porgandid, kapsad, sai) ja siis sai anda loomadele süüa. Andri oli väga vaimustuses, käis ämbriga ringi ja hüüdis loomi ja linde. Kui känguruu aediku juurde jõudsime, siis kohe üks punane känguruu hüppas meie juurde. Teised känguruud passisid lesides, ei viitsinud liigutada ennast. Kui jalutasime nendele magavatele ruudele lähemale, siis läbi aia pakkusin porgandit. Tegelased olid nii laisad, et küünitasid algul ainult oma pead lähemale, kui see ei ulatunud porgandini, siis alles otsustasid püsti tõusta. Vähemalt saime neid näha ja katsuda. Lisaks sai jänheseid püüda. Kõik jooksid eest ära. Üks hall jänku oli päris nunnu.

nunnu halljänhes

VAAL

Täna käisime rannas, võtsime päikest (kuigi väga terav see ei olnud, õhuksed pilved) ja pärast läksin ja sõitsin väikese ratta tiiru. Kõige lõpuks veel hüppasin basseini kaa, vesi oli küll külm, aga jahutas hästi.

Lauluvalikus soovitan kuulata Laura Junsoni loomingut. Väga andekas neiu.

Jooksev mees

Neljapäev 17.11.2011

Kas keegi siinsetest blogilugejatest tunneb seda Rauli, kes meie meeskonda anti?  Peale blogi postitusi oli tempo hoopis kiirem. Eile, ennelõunat Ta jooksis postide vahel. Peale lõunat enam ei  jooksnud, täiskõhuga ei tohi ju joosta. Ütles et teeb kiiremaid samme ja see teeb sama tulemuse. 

Tänane tööpäev oli kehva. Tahaks kasutada väljendit “sitt”, aga vist ei ole viisakas. Vihma sadas ja traadid oli väätidega kinni, siis oli vaja jõudu, või hekikääre, et neid eraldada. Raul andis endast 100%, pani silmad kinni ja toore jõuga rebis neid traate lahti. Lehti lendas. Traatide kinnitusel aukudesse kasutas sellist jõudu, et mul hakkas tõsiselt kahju postidest. Ma ei hakanud Tema tempos püsima, sest 7 tundi tunda hirmu, et hekikäärid lõpetavad mu näos ei ole hea mõte. Mina ühelpool posti ja tema teiselpool, hambad ristis toore jõuga surub traate aukudesse ja hoiab hekikääre käes. Võtsin viisakalt tempo maha. Igatahes on poiss kiirem, kui esimestel päevadel ja tahtmist Tal on. Tundub, et võib jääda küll meiega. Meelelahutust ikka pakub.

Praegu on plaan selline, et laupäeval läheme sakslastega surfimist õppima. Vaatab, kuhu see plaan viib. Mina igatahes lubasin sakslastele, et liitun nendega. Meelelahutust pakuvad ka Taiwanist pärit tydrukud, need koguaeg süüa teevad. Nad päris naljakad, tulid Taiwanist Austraaliasse, sest Taiwanis on anult work (töö) siin on working/holiday(töö/puhkus). Nad tahavad puhata ka vahepeal. Pakuvad igasugu veidraid toite, mina loll proovin ka. Täna proovisid nad minu nime hääldada ja siis seda mingi 10 korda järjest kordasid, neid on 4. Andri nimega tegid samamoodi. 

Ratta rehvi parandan homme, täna tuli see meelde, kui olime rattapoest möödas. Siin hostelis elab kohalik remondimees Dave, kes hoiab hosteli parandamist vajavatel asjadel silma peal. Ta väga abivalmis,  vanem mees ja on nagu isa eest. Ta aitas mul ratta rehvi pumbata ja jagab köögis nippe. Igatahes saab temale loota, kui vaja midagi ära teha.

Veider on see, et inimestega hängin koos mitu nädalat ja siis nad lahkuvad ja ilmselt ei näe neid enam kunagi, võibolla järgmises elus. Seetõttu on FB hea, saab inimeste kontaktid kirja panna ja siis tulevikus vajaduse tekkides neid kasutada. 

  

Tänase päeva laul tuleb riimimeistrilt ja väga andekalt inimeselt, Jarek Kasarili. Sealt laulust tunnen  puudust sellest Eestimaa osast. 

Tervitusi kõikidele! 

Mida Sa teed?

Teisipäev 15.11.2011

Plaan oli pühapäeval kirjutada, aga kuna Andri soovis oma playlisti täiendada ja ma ka panin töölaulude nimekirja lugusi juurde, siis jäi see plaan katki. Eilsest kirjutamisest ei tulnud seepärast midagi välja, et tööpäev oli pikk ja kui kojujõudsime, siis oli köök rahvast nii täis, et otsustasin mitte teha suurt sööki. Simon jagas miskit pirukat, sinna juurde sõin veel jogurti ja oli kõht täis küll. Peale seda vaatasime “Layer Cake” filmi ja magama ära.

Nädalavahetus oli rahulik, reedel grillisime burgereid ja ajasime juttu. Laupäeval läksime surfarite kohta, kus jõgi peaks kohtuma ookeaniga. Justnimelt peaks, sest sel päeval, kui meie käisime oli olukord selline, et jõgi tuli sisemaalt ja siis lihtsalt 30 meetrit enne ookeani lõppes otsa. Rannas nägime liivapeal, kuidas üks madu tappis 25 cm pikkuse sisaliku ja siis seda kugistama. Kuna fotokas jäi koju, siis ilmselgelt ei juhtunud seda intsidenti. Pole pilti, pole tõestust.

Eile tegime 10 tunnise tööpäeva ja seetõttu puudus ka viitsimine midagi asjalikku teha. Kuna siin üks tegelane Jason, läks täna minema siis oli tal tahtmine oma jalgrattast lahti saada. Ilmselgelt tegime diili, 45 dollarit vahetas omanikku ja saingi omale rohelise ratta. Jason korrutas pidevalt, et see on väga kiire ratas. Esirehv on tyhi, aga selle asja parandame ära. Pilte teinekord, sest praegu on juba pime pildistada.

Sellel nädalal on meiega üks tegelane, Raul. Tartus õppis kutsekas metallitööd. Muidu on maalt, justnimelt maalt, ma ei mäleta et oleks kasutanud mingut kohanime, oma elupaigana. Aga poiss on tahtmist täis raha teenida, koguaeg räägib, et on nõus ületunde tegema ja et pole üldse väsnud. Tavatundide ajal on Ta suhteliselt aeglane. Eks paistab, mis me temaga peale hakkame, kui muutub väledamaks, siis võtame ka järgmisel nädalal meie punti. Praegu on sedasi, et me jagame oma raha temale. Kui homme ülehomme tema tempo ei tõuse, siis ütleme, et sedasi meie ei viitsi, läheb kas Tema või Meie. Muidu ei ole Ta kõige nupukam poiss, arvestades neid jutte, mis räägib. Ei viitsi sellesse teemasse pikemalt jääda.

Täna oli teisipäev ja seetõttu käisime kohalikus pitsas odavamat pizzat söömas, selle info eest pean tänama Karelit, kelle blogist seda väärtuslikku infot sain. Kuna oli palgapäev, siis sai seda lubada. Kairele kandsin täna auto võla viimase makse ära ja sellega peaks olema nüüd korras. Aitähh ja kummardus Kairele, et aitas meid!

See on veider, et kõik eestlased, kellega kohtume, tahavad rääkida rahast. Seetõttu ma võtsin vastu otsuse, et seda teemat ma nüüdsest proovin vältida. Muidugi võin rääkida, kas on tasuv töö või nii, aga mis peaks olema minu asi, palju keegi teine inimene teenib. Niikaua kui ma ise olen rahul, siis pole ju vahet ja kui ma ei ole enam rahul, siis alati saab midagi ettevõtta ja teha seda, mis pakub rahuldust.

Ahjaa, enne kui läheme laulu juurde, siis vaadake Joko poolt tehtavat stiilinäidet:

Lugulauluks panen Lennalt. See lugu tuli eile tööajal ja nii hea oli. Kõik just nii ongi. 

stay hungry blueshirts!

Arvake ära, kes valiti selle nädala parimateks töötajateks! Ei, need ei ole Mart Sander ja Liina Randpere.Täna peale tööd läksime kontorisse, et oma paberimajandust ära anda ja kurta muret, et viiman e blokk oli väga raske ja selle eest tuleks suuremat tasu meile jagada.  Kui hakkasime ära minema, siis visati meile kummalegi pudel veini ja öeldi, et tubli töö poisid! Olime vist üks enim hektareid teinud üksus. Tegelt juba eile saime kontoris kiita, öeldi, et Dave on väga rahul, et meie temale tööd rabame ja teeme head tööd.

Töötasu kohta saime me paberid, mis näitasid iga erineva töö ja erineva farmi kohta tehtud hektarite, teenitud kogusummade ja tunnipalkade ülevaadet. Neid analüüsides ja arvutades tunnipalka, leidsime, et esialgne palk oli küll väike, aga võttes arvesse tehtud tunde ja ja palga kogusummat, siis oli tunnitasu päris arvestatav. Nüüd hakkame iga nädal neid lehti küsima, sest siis saame ülevaadet, kuskohas panna tempot juurde ja kus seda ei ole mõtet teha. Igatahes on väljavaated juba oluliselt paremad.

Tööandjate kiitused ja positiivne suhtumine on väga meeldiv. Kui oleme tööpäeva lõpetanud, siis farmer tuleb ja ütleb:”aitäh poisid, tubli töö!” Meil sedasi, et misvärk, selleks me ju siin olemegi :) Täna Dave juba ei tulnud ise kohale, vaid usaldas meile tööjuhised kätte anda läbi telefoni. “ma ise ei saa tulla poole tunni jooksul sinna, aga tehke blokk number 9 ära ja tõstke keskmine traat 4. vahesse.” Usun, et see meeldib ka Dave`le, et Ta ei pea meie järgi passima, vaid korra ütleb ja asi on korras.

Tööjuures tuleb igasuguseid mõtteid, sest töö ei vaja peaga töötamist. Ühel hetkel vist vabastasin kärbseid ämblikuvõgust. Jalutasin sinna sisse ja siis kärbsed arvasid, et ma olen nende jumal. Terve ülejäänud päeva jälitasid nad mind. Aa ja üks asi tuli veel mõttesse, et kas on võimalik selline sündmuste areng, kus ämbik võib jääda oma võrku kinni? Et ma lõhun tema võrgu ära ja siis ta jääb sinna sisse kinni.

Plaanisin anda ülevaadet meie tööpõllust, aga pean Simonile õhtusöögi valmistamisel abiks olema. Loodame, et näema ka Eesti vs Iirimaa jalka mängu, siin on 3 iirlast kaa. Kui muud ei jää üle, siis teeme Postimees onlinega koostööd.

Igatahes: stay hungry blueshirts!

Loovalikul ei jõua üle vaadata, kas seda juba olen kasutanud, aga kohalik raadi siin ütles: “If this bass drops, whole club goes crazy!”

Kolmapäev venis kui tipptunni tramm.

Kolmapäev 09.11

Pean kiirelt kirja valmis kirjutama, täna on üks väga hea teemalugu. Nagu juba püsitellijad on arusaanud, siis tulevad postitused üle 2 päeva. Igapäevaselt ei oleks niipalju kirjutada.

Eilne tööpäev oli pikk, alustasime kell 07.20 paiku ja lõpp saabus peale 17.00. Päev oli raske, kuna ilm oli sitt. Sadas vihma,  valas kraanid tyhjaks ja lasi päikese välja, palav. Tuli vihmajakk ära panna. 10 minutit hiljem jälle sajab, võta vihmajakk tagasi peale. Nii terve päeva. 

Miamup istandus

Istanduses oli väga raske põld. Traat, mida pidime kinnitama nii umbes 1,2 meetri kõrgusele, oli päris pikalt muru alla mattunud ja pidime kasutama suurt jõudu, et seda maapealt kättesaada. Kontoris rääkisime ka sellest ja eeldatavasti tasustatakse meile selle eest heldelt. Ainuke hea, mis selle kehva päeva meeldivaks tegi, oli viinamarjade õitsemine. See lõhn oli väga hea, naiste parfüüm.

2.Palgapäev oli täna/eile. Midagi rõõmustavat ei olnud jälle, võttes arvesse seda vaeva, mida oleme nendesse traatidesse jätnud. Nagu siia tulles kirjutasin, selguski tõsiasi, et siin p.mõtteliselt kasutatakse meeleheitel inimesi ära. Need kel on 3 kuud jäänud, et teha oma 2. aasta viisa tulevad ja saavad seda siin teha, suurt raha siin teenida ei saa. Ära elada saab küll.  

3 eestlast, kes meiega koos siin töötavad kolisid linna hostelisse. Algul rääkisid küll, et hinna pärast, aga see hostel, kus nad praegu viibivad on sama hinnaga, mis siin. Aga nüüd nad ei pea vähemalt täispeaga autot juhtima, saavad minna jala linna . 

Õnneks on nädala selgroog murtud, okok Mäx, selleks on alkoholi vaja,  mida me ei kasutanud aga ikkagi on hakanud nädala 2. pool. Ikka ajab naerma, et Koit Toome nädalalõpp lugu on kurtidele tõlgitud, “terevisioon” on tegija.

Eile rääkisin Dave`le, et neid viinamarja taimi on keeruline traadialla painutada, need õrnad ja murduvad kergesti. Dave ütles, et jaa, saab aru. Siis võttis ühe taime kätte ja lausus, et vaata, tee nii, tõmba traat välja, ja painuta seda taime küljepeale nii. Ja siis see taim murdus “praks” katki. Dave nõustus, et need murduvad kergesti ja ütles et okei poisid, homme näeme.

Eilse tööpäeva lõpus, kui väravad endajärel kinni panime hakkas see lugu kõlama.

5.nädal

Esmaspäev 07.11.2011

Aeg läheb kiiresti, täna algas meie 5. nädal Austraalias. Praegu kõik suht rutiin, äratus, töö, söök, õhtune telekas/arvuti ja magama. See oli tyypilise tööpäeva kirjeldus. Homme on meie tõehetk, saame täisnädala palgalehed ja väljavõtted iga päeva eest, kus on toodud iga põllu eest makstavad tunnipalgad. Vaatame ja analüüsime neid tulemusi homme. Täna tegime peaaegu 7 ha, see tubli tulemus. Võtan arvesse, et lõpetasime juba poole kolmest. Muidu oleks veel teinud, aga farmer ei soovinud põldu poolikuks jätta ja homme juba teise istandusse minek.

Nädalavahetusel käisime “linnas”. Dave, mees kes elab hostelis hakkas naerma, kui ma nimetasin 5500 inimesega asulat linnaks. Igatahes me shoppasime ringi ja vaatasime, millised poed Margaret Riveris on. Minul oli kindel soov soetada peakate ja pikkade varrukatega särk. Mõlemad sain. Särgi ostmisel sain alet. Täpselt ei saanudki aru, et mis särgid need olid. 3 erineva hinnaga särki ja kõik ühesugused, valget värvi ning sama firma. Proovisin selga, viisin letti, hind oli 24.99, aga oli suht pisike punane plekk. Näitasin müüjale seda. Ta läks vaatama, et kas puhast särki ei ole. Leidis ainult 31,99 ja 29,99 maksvad särgid. Ta ise ka ei saanud aru aru, et mis värk on ja tegi ettepaneku:”ma teen sulle odavaima särgi 20 dollariga”. Kauplema ei hakanud, ostsin ära, paremat pakkumist sellest linnast ei leidnud. Täna proovisin töötada, oli parem küll, kui pusaga.

India ookean

Tähelepanekud meelelahutuse valdkonnast. Siin kaabel TV foxtel. Näitab uudiseid, seriaale, filme ja midaiganes. Ükspäev inimesed vaatasid “Vampire diaries” ja ma sellest ei saa aru, kuidas on võimalik, et iga 10 minutipärast on reklaam. Kui vähegi põnevam (minujaoks ei olnud üldse) hetk tuli, visati muuseas reklaamid ette ja siis 3 minutit oli neid. Pole eriti seriaale siin vaadanud, seega pikaajalisem kogemus puudub. Teine asi on aga filmidega, seal pole filmi kestel mitte ühtegi pausi. Vaadanud olen: Copout, Dinner for Schmucks (Steve Carelli fännidele soovitan seda filmi, Ta tegi seal väga head huumorit) Shrek 4, Agent Salt, Running Man, American Pie, Oldschool. Enamus uuemaid filme olen vaadanud pühapäeva päeval.  Peale TV3`e üheksandat korda “Paksukeste suvelaagrit” võiks ju võtta midagi muud oma kavva. Vaatasin, et siin näitab Dexteri ja Boardwalk Empire uusi hooaegu, saan neid ka jälgida.

Raadio, meil autos ainult üks raadiojaam, Hot FM, mis kaob eetrist kilomeeter enne meie kodu, kui tee läheb mäest alla. Seal hommikusaade on päris hea, aga no ei saa aru, kuidas on võimalik, et iga hommik on inimestel rääkida Kim Kardashianist (googeldasin ja kirjutasin selle nime õigesti, muidu Haasma poiss solvub)? 72 päeva abielu sai läbi.

Töö läheb kiiremini kui on hea playlist, eile tegin selle valmis. Üle 7 tunni laule tuli, aga täna ei kuulanud seda, oli veel rahvaomakaitset ja kuna vihma sadas, siis tegin üldse ilma muusikata. Playlsti stiilinäide tuleb Agent M poolt.

ei ole 1000 miili

Laupäev 05.11.2011

Gnarabup beach

Töönadal lõppes positiivselt. Reedese päeva lõpus saime lubatud veinid ja tööpäev läks ka kiiresti ning tempo oli põllupeal päris hea. Ilm soosis meie tegevust. Hommikul kontoris oli meie üllatus suur, kui Tsvid ei olnud meie meeskonnas. Kontorist mingeid selgitusi ka ei antud selle kohta, õigemini ei olnud neil aega sellele küsimusele vastata. Egas midagi tegutsesime 2kesi. Lõpetasime eelmisel päeval pooleli jäänud põllu ära ja enne lõunat läksime oma “armsasse” Alexander farmi. Seal anti meile sektor, mille suurus oli väidetavalt 4,8 ha. Kahtlen selles, aga kuna mul puudus plaan, mille pealt vaadata, siis ei saa vaielda. Õhtul tegi Simon meile süüa. Pasta, kana ja seentega. Ports oli suur ja maitsev. See iga reedene üritus, et Simoni poolt on meile söök. Enne sööki algas kohalikus baaris happy hour, kus õlu oli "ainult" 6dollarit. Kuna Tomo ja veel inimesi läks sinna, siis mõtlesin, et apperatiiviks (Jeebus soovitas seda sõna) võiks ühe õlu teha ja ajada veits juttu. Tagasi tulles oli söök peaaegu valmis. Õhtul ei viitsinud midagi teha, vaatasin filmi “Stealing beauty” ja jõin veini. Hea film, rahulikult kulgev.

Täna hommikul oli kell 05.30 uni läinud. See tavaline äratus aeg. Aga veidike internetti ja leidsin une uuesti üles. Magasin omaarust väga kaua, aga kui jälle ärkasin oli kell 09.30. Kiire muna peekoniga ja siis vaatasin randa. Päikest küll palju ei olnud, aga mõnus oli niisama lesida ja raamatut lugeda ja muusikat kuulata. Dan Põldroosi raamatut ikka veel loen.

Vahepeal on meie auto ületanud 1000 km piiri. Siiani veab välja.

Ei ole kalapäev

Neljapäev  03.11.2011

tuvide asemel

Kalapäev täna ei olnud. Proovin 2 päeva kokkuvõtta, meelega jätsin päeva vahele. Eile tegelesime uue, teistsuguse tööga. Juurisime ühte taime viinamarja taimede vahelt välja, lisaks tuli seemned kokku korjata. Küürutamist oli palju ja pärast tuli kogu kokkukorjatud taime osad kotiga ridade algusesse vedada. Minule see töö ei meeldinud. Kuigi saime palka tunnitöö alusel, siis pidev küürus olek ja kõblaga vehkimine ei olnud lahe. Tegime seda üle 7 tunni, siis Tsvi tahtis minema minna. Tegelt me lõpus juba hoidsime tööd. Aga päike oli terav ja lõpetasime varem. Algul oli plaan, et 8 tundi võiks ikka täis tiksuda.

Tsvi ja Andri

Tsvi rääkis et Ta oli omalajal Iisraeli parim ujuja ja olümpia lootus. Aga siis Ta ei viitsinud enam tegeleda sellega. Hommikul, enne kooli 2 tundi ujumist, õhtul peale kooli 2 tundi ujumist ja siis magama, sedasi 7päeva nädalas. Pärast Ta ühines PWA maailma turneega, kus 50 parimat purjelaudurit surfavad suurtel lainetel erinevates kohtades ümber maailma. Seal oli ta ka üle keskmise edukas. Igatahes kõva spordi mees, aga praegu juba 29 aasta vanune. Surfata meeldib talle kaa. Adrenaliini saavat sellega. Tööjuures ütles, et kui praegu oleks ookeanil lained, siis hääletaks Ta kohe linna tagasi. Ta lubas mulle oma vana surfi laua hea hinnaga müüa ja siis õpetada surfi algtõdesi. Juudi “hea hind” on teada. Aga ma kaalun seda mõtet küll, sest kui juba sellisesse kohta on tuldud, et surfi paradiis või nii, siis miks mitte seda võimalust kasutada.

Täna uurisin meie kõrvaltoas elavalt jaapanlaselt, et milles tema töö seisneb. Ta ütles, et kõrval üürikorterites teeb voodeid ja koristab põrandaid. Tunni hinne oli ka suht viisakas. Uurisin, et kas ma ei saaks seal nt. nädalavahetustel tööd teha, poole kohaga, Ta lubas uurida. Homme selgub, loodan.

Täna lõppes meie tööpäev eriti vara, kell 11.00 hakkas vihma sadama ja äikest lööma. Olla äikesetormiga mitme hektari suurusel põllul, mis on täis metallposte ja –traate ei ole just kõige mõistlikum tegevus. Siis ülemus ütles, et “get the fuck out of there” Tuli töö seisma panna. Tegime lõuna ja siis lõpetati meie päev ära. Hommik juba algas hiljem. Kontorist helistati, et Dave, meie ülemus jääb hiljaks aga poisid, tulge homme läbi, igaüks saab pudeli veini, krt me ikka nii ostetavad. Homme vaatame, kas ikka annavad. Täna saime uue rahvuse, arvati et me oleme Norrast.

9 teljega veok

Kuna tööpäev lõppes varem, siis saime linnas asju ajada. Anty käis pangas ja poes. Ma ajasin auto asjad korda. Mingi selline kontor, kus kõiki lepnguid ja asju saab ajada. Läksin rõõmsalt sinna, et 14 päeva tagasi ostsin auto, mida edasi? Saatsin omapoolse ostulepingu Austraalia valitsusele ja tean, et mingi raha pean selle eest maksma. Neiud viisakalt, et pole probleemi, anna oma isikuttõendab dokustaat. Viskasin juhiloa, kirjutas mu nime süsteemi, ei midagi. Uuris, et äkki ma tean oma auto numbrit. Peast ei teadnud. Kõmpisin autoni tagasi, kirjutasin numbri üles ja tagasi sinna. Okei, number on õige, aga mu nimi oli valesti süsteemi pandud. Andku ma oma pangakaart ja isikuttõendav dokument. Jälle oma juhiloaga vehkisin, siis öeldi, et passi on vaja. Nojah, ju ma siis pean vaatama, et kas autos on kaasas. Oli. Kõmpisin mäest jälle alla ja siis üles. Lõpuks maksin 40 dollarit ja asi sai jonksu. Trehvasin Karelit ka. Ta täitis samas kontoris autoostu pabereid. Nad olid leidnud ka omale auto. Vahetasime numbreid, et kui vaja saab helistada.

Õhtul soovitati minna veinidegusteerimisele, mis Gnarabup pubis toimub. Tasuta vein ja saime ülevaadata kohaliku baari. Väga okei koht oli, pool oli nagu pubi ja siis teine osa oli nagu restoran. Viisakas värk, teinekord saab sinna istuma minna. Üks soome tydruk, meie hostelist tuli ka sinna, ajasime veits juttu. Enne, kui Ta oli meie hosteli köögis, siis Tõnisega rääkisime eesti keeles. Silmanurgast vaatasin, et see neiu jälgis meid veidi imelik pilguga, nagu oleks ära tundnud. Kui ma ütlesin, et olen Eestist, siis talle sai ka selgemaks. 

Õhtul, teleka toas, ei saa öelda,et vaatasime, jäi lihtsalt ühele kanalile, filmi Bitch Slap 2009 aasta oma, jälle üks kole film :D ma ei oskagi sellele mingit kategooriat anda. Ühel hetkel oli selles filmis mingi 10 minutiline stseen, kus 2 naist omavahel kaklesid. Kellel on väga palju aega, või neljapäevane komöödia film ei paku rahuldust, siis sõpradega õllekõrvale võib olla see hea meelelahutus. Mina ei soovita!

Üks asi on soovide nimekirjast veel tegemata, moneybookersi konto. Aga siis juba tulevad uued kohustused.

Tänase loo valikul paneme tempot juurde ja on seotud meie välgutava tööpäeva röömuks.  

No drinking!

Teisipäev 01.11.2011 kell 20:35

Ookeani lained kostavad majani. Täna oli siis see suurima ootuse täitumine, esimene palk. Kõik inimesed, kes meiega eelmisel nädalal alustasid, on pettunud, liiga vähe sai. Isiklikult ma püüan vaadata reaalselt. Kuna eelmine nädal oli meil esimene kogemus sellel alal, siis pidi 1 päev olema harjutamiseks. Lisaks oli 2 vabapäeva ja üks poolik päev. Seega sai meil olla korralikke tööpäevi 1,5. Saime teada ka palju meile ühe hektari eest makstakse (ühte traati tõstes 46$ ja 2 traati 66$ ), siis selle nädala tulemused on juba lootustandvamad. Tõde selgub nädalapärast. Aga homme anti meile uued kindad ja hakkame tegelema tunnipalga alusel, vaatame mis sellest välja tuleb. Päevad algavad nädala sees ikka endiselt vara, aga kui minna peale 21 magama, nagu head lapsed ikka, siis pole väsimust tunda. Vett kulub igapäevaselt palju. Mina võtsin kaasa 8 liitrit, Anty võttis 1,5 ja ma ei ole kursis palju Tsvi võttis, aga hommikul bensukasse sõitsime talle jooki ostma.  Päeva lõpus panime oma joogikankud vihmavett täis. Siin on sedasi, et farmerid koguvad seda oma maja katustelt ja siis hoiavad hiigla suures tünnis. Tõnis ütles, et see on üks puhtaim vesi maailmas, me veits skeptilised aga farmer ütles, et seda võib juua. Kuigi oli kulunud silt juures, ÄRA JOO. Jõime ikkagi, sest nii palav oli.

Tänane loo valik jääb Tracy Chapmanile. Kaija propageeris seda lugu ja see lugu ei ole mitte kuidagi meie autoga seotud, kuigi lugu on ikka ülim. Tahaks endale kiiret autot....